Igor Taro Ukraina päevik: 21.03

FOTO: mil.gov.ua

Järkjärguline eskalatsioon Ida-Ukrainas oli etteaimatav ning suurendab täiemõõdulise sõjategevuse puhkemise tõenäosust. Kõige aktiivsemalt ründasid vene luure ja diversiooniüksused Donetskist põhjas ning Mariupolist ida pool.

Möödunud ööpäevade jooksul on vene luuresalgad üritanud koguni mitmel korral mööduda Opõtne asula ümbruses olevatest ukrainlaste positsioonidest. Opõtne on võrdlemisi väike külake Donetski ümbersõidutee ääres, mis kulgeb põhjapoolsest Jasinuvata liiklussõlmest otse Piski asula taha ümber lennuvälja territooriumi. Opõtnest on järelikult proovitud imbuda ukrainlaste positsioonide tagalasse Piski külas, kuid seal on ees pikk tiikide rivi, mis moodustab ilmselt teatud loodusliku takistusi ja loob üksuste liikumiseks seega teatud kitsendusi.

Praegu ongi need väiksemad luuresalgad, mis üritavad ukrainlaste positsioonidest läbi murda või märkamatult mööda hiilida. Širokino kandis Mariupoli sektoris on see pidevaks teemaks, kus venelased proovivad ukrainlasi asulast välja suruda. Vahendeid väga ei valita. Viimati olnud selline olukord, et venelased nõudsid OSCE vahendusel paaritunnist relvarahu hukkunute äratoomiseks eesliinilt. Samal ajal ründasid tiivalt, tulemuseks suurenes neil surmasaanute arv algselt kaheksalt 21-le. Teisel korral enam laipade kogumise ajal rünnata ei raatsitud, kuid jätkuvalt on teemaks Novoazovski kandis tehnika ja löögiüksuste koondamine.

Vene pool on selle sõjas hetkel ründav ning see pole isegi hinnangu andmise koht. Kui ukrainlased kaevuvad, siis vastaspool koondab soomustehnikat ja tanke ning harjutab linnalahinguks. Linnad, mille äravõtmist nad arvatavasti harjutavad on Mariupol, Dzeržinsk, Artjomovsk, Štšastja. Need on asulad, mis esimeses järgus ette jääksid. Nii Ukraina luure kui ka Venemaa poolt relvastatud üksuste kõneisikud ütlevad, et kummagi poole põhijõud on koondatud Donetski ja Mariupoli suundadel, Luganski kandis olevat neid vähem.

Luganski serval Stanitsa Luganskaja piiril õnnestus venelastel siiski sillapea luua, millest ma paar päeva tagasi kirjutasin. Nad tulid üle osaliselt õhitud silla ja suutsid ikkagi sinna tugipunkti rajada. Kasutades taaskord relvarahu režiimi ja seda, et ukrainlastel pole kaudtule tellimise võimalust. Vastasel korral lastaks nad ilmselt pilbasteks.

Ukraina olevat otsustanud varustada oma relvajõud kodumaise tankitõrjekompleksiga Stugna, millest ma lõppeval nädalal Postimehes ilmunud pikemas loos kirjutasin. Stugnat nimetavad ukrainlased ise kohalikuks Javeliniks, aga selle tehnilised omadused on siiski oluliselt erinevad. Stugna pole «lase ja unusta» süsteem, lisaks on ta palju kohmakam, raskem ja mis peamine - pole andmeid, kui palju aega võtaks Ukraina relvatööstusel nende tootmine piisavas koguses. Lähenemine on iseenesest õige - majandussurutise olukorras tuleks panustada kodumaisele tootmisele, kui õnnestub saavutada mõistlik tähtaegade ja kvaliteedi tase.

Tunda on, et OSCE vaatlusmissiooni andmed Minski kokkulepete täitmise osas ei lähe Moskva pealiiniga kokku ja seetõttu on ka palju rahulolematust Venemaa poolt. Kremli eesmärk on teha Ukraina hetkel süüdlaseks kokkulepete mittetäitmise osas, kuid suures plaanis on seda objektiivsete näitajate põhjal väga keeruline tõestada - juba pikka aega, alates suve lõpust, pole Ukraina olnud ründav pool, on pidevalt kaotanud väikest viisi territooriumi ning hetkel on ilmselgelt käitunud relvastuse äraliigutamisel läbipaistvamalt, kui Venemaa poolt varustatud ja juhitud relvaüksused. Seetõttu võib Moskva üheks sooviks olla kaaperada võimalusel OSCE missioon oma vaatlejate arvu olulise suurendamisega. Mujal postsovetlike maade külmutatud konfliktides on Venemaa saavutanud oma tahtmise sellega, et pressinud SRÜ-lt välja mandaadi oma «rahuvalvajate» saatmiseks, kes olid tegelikult ühe konflikti osapoole julgeoleku garantiiks. Nüüd otsitakse ilmselgelt võimalust, kuidas Minski kokkuleppes sätestatud Ukraina-Venemaa piiri kontrolli alla võtmisest kõrvale põigata - üks võimalus ongi anda see «OSCE kontrolli alla» niimoodi, et vaatlejad on tegelikult puhkusel olevad vene sõjaväelased. Formaalselt oleks kokkulepe täidetud, kuid sisuliselt poleks Ukrainal ikkagi mingit ülevaadet selles suhtes, kes ja mida üle tema piiri okupeeritud alale viib.

Tagasi üles