/nginx/o/2015/03/23/3896049t1hed91.jpg)
Europarlamendi saadik ja Soome parlamenti pürgiv Olli Rehn kirjutas väljaandes Maaseudun tulevaisuus (MT) ilmunud kolumnis, et Vene meedias korduvalt avaldatud väärinfo Soomest pole juhuslik, vaid osa uut laadi tegutsemisest ehk hübriidsõjast.
Rehn: väärinfo Soome kohta on osa Vene hübriidsõjast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome julgeoleku seisukohalt on tähtis, et riigikaitse oleks korras ja usutav. Oma sõjaväe toetuseks ja tegutsemisvõime parandamiseks vajame NATO-partnerlust, leiab ta.
«Riigitarkus oleks see, kui jätaksime omale võimaluse taotleda NATO-liikmesust. Põhjamaade koostöö eelkõige Rootsiga toetab just neid eesmärke.»
Rehni arvates on aga kerkinud esile uusi väljakutseid. «Sõdimise ja rahuolukorra vahel olev rindejoon on senisest ebamäärasem. Nagu meil on kombeks öelda, et Soomet otsene sõjaline oht ei ähvarda, kuid seda loomulikult eeldusel, et Vene sõjalennukid ei põhjusta tsiviillennundusele tõelist ohtu või koguni vahetut kahju Läänemere regioonis.»
Soome on tänapäeval erinevate hübriidohtude sihtmärgiks. Me oleme nende ees kehvalt varustatud, peaaegu relvitud, kirjutas ta.
Rehn tõi hübriidsõja näitena välja Krimmi hõivamise ja sõja Ida-Ukrainas. Venemaa teiste naabrite osas kohandatakse tema sõnul ähvardusi ja hirmutamist erinevas mõõdus.
«Hübriidohtu kasutatakse teadlikult surve tekitamiseks, raskuste põhjustamiseks ja teadmatuse loomiseks. Ohtu luues kasutatakse ära kaubavahetust, energiat, majandust ja finantseerimisega seotud asjaajamisi, küberriske, infosõda ja desinformatsiooni. Nii püütakse igal moel nõrgestada teise riigi rahvuslikku terviklikkust ja psüühilist vastupanuvõimet,» kirjutas ta.
Rehni sõnul hinnatakse Soome sisejulgeolekut ja vastuluuret ka rahvusvahelisel tasandil kõrgelt, kuid hübriidsõjaohuga tegelemiseks on vaja teha muudatusi seadusandlusesse.
Tema arvates tuleb varsti pärast parlamendivalimisi viia läbi laiem julgeolekupoliitiline uuring, kus lisaks NATO-liikmesuse eelistele ja probleemsetele kohtadele selgitatakse välja hübriidohuks valmistumine.