Mälksoo: kohus õpetab nii Gruusiat kui ka Venemaad

Lauri Mälksoo.

FOTO: Artur Sadovski

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo hinnangul näitab arutelu ÜRO Rahvusvahelises Kohtus   (ICJ) Venemaale, et Gruusia on suveräänne riik.



«Vaidluse teema pole Vene-Gruusia sõda kui selline, vaid pigem sellele eelnenud sündmused, mis viisid konflikti eskaleerumiseni,» selgitas Mälksoo, milles seisneb Gruusia esitatud hagi Venemaa vastu, kus Thbilisi süüdistab Venemaad inimõiguste rikkumises oma territooriumil.

«Venemaa tunnetab oma nahal teravalt, et ta peab Gruusiaga vaidlema kui võrdne võrdsega. See on Venemaa jaoks harjumatu,» leidis professor, kelle hinnangul näitab protsess ICJs vaidluse osaliseks olevale Venemaale, et Gruusia on sõltumatu riik oma tahtega.

«ICJ töötab nii, et mõlemad osapooled peavad üldreeglina olema nõus vaidluses osalema. Ei saa ühte poolt kohtusse kutsuda, kui teisele see ei sobi,» märkis õigusteadlane vastuseks küsimusele, miks Gruusia ei pöördunud ICJ poole taotlusega saada kinnitust oma territoriaalsele terviklikkusele.

«Seetõttu pidi Gruusia leidma mingi multilateraalse rahvusvahelise lepingu, mille rikkumise korral saab riigi kohtusse viia. Venemaa poleks tahtnud Gruusiaga ka selle konventsiooni üle vaielda, kuid selles konventsioonis on vastav säte ja kohustus minna ICJsse sees,» põhjendas Mälksoo, miks Gruusia esitas kohtusse hagi, mis tugineb 1965. aastal vastu võetud rahvusvahelisele konventsioonile, mis käsitleb rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist.

Konventsiooni kohaselt kohustuvad selle heaks kiitnud riigid keelama ja likvideerima rassilise diskrimineerimise kõigis selle vormides ja tagama kõigi inimeste võrdõiguslikkuse seaduse ees, tegemata vahet rassi, nahavärvuse, rahvusliku või etnilise päritolu järgi. Sellele on alla kirjutanud nii Venemaa kui ka Gruusia.

«Rahvusvaheline õigus ei seisne ainult abstraktsetes põhimõtetes, vaid ka selles, kui palju need abstraktsed põhimõtted jõuavad konkreetsete riikide konkreetsete suheteni,» märkis Mälksoo vastuseks küsimusele, kuidas protsess mõjutab rahvusvahelist õigust laiemalt. Samas ei osanud õigusteadlane ennustada, millal täpselt võiks kohus Venemaa ja Gruusia vaidluses otsuse langetada.

«ICJs lahendatakse ühelt poolt riikidevahelisi vaidlusi, kuid ÜRO organid saavad kohtult küsida ka nõuandvat arvamust,» selgitas Mälksoo, miks erineb Gruusia hagi näiteks Serbia hagist Kosovo iseseisvuse seaduslikkuse kohta. (PM)

Tagasi üles