Raport: Britid peavad taastama külma sõja aegsed kaitsevõimekused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Briti sõdur missioonil Afganistanis.
Briti sõdur missioonil Afganistanis. Foto: SCANPIX

Suurbritannia peab ülemaailmsete ohtudega silmitsi seismiseks kiiremas korras taastama kaitsevõimekused, millest külma sõja järgselt loobuti, ütlesid teisipäeval Briti parlamendi kaitsekomitee liikmed raportis.

Briti parlamendi alamkoja kaitsekomitee hinnangul vajatakse Venemaa presidendi Vladimir Putini heidutamiseks tuumavõimekust, tanke, sõjalaevu ja -lennukeid.

«Maailm pole külma sõja lõpust saati olnud praegusest ohtlikum,» kirjutatakse raportis viitega Ukrainale kuuluva Krimmi poolsaare annekteerimisele, sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriigi vallutustele ja Boko Harami sõdalastele.

«Suurbritannia praegused kaitse-eeldused pole muutunud keskkonnas piisavad ... Suurbritannia peab taastama oma tavarelvastuslikud võimekused, mis on murenenud külma sõja lõpust saati.»

Komitee hinnangul peavad Britid kinni pidama NATO-le antud lubadusest kulutada kaitsele 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), kuid sellest ei piisaks.

«Meie kaitseplaneeringute fundamentaalsete eelduste ümbermõtlemine on elutähtis, kui soovime peatada laskumist kaosesse, mis ähvardab levida Vahemere lääneosast Musta mereni,» kirjutatakse dokumendis.

Lisaks toodi esile nõrkusi NATO kaitsesüsteemis, öeldes, et Venemaa suudab 72 tunniga positsioonidele paigutada 150 000 sõdurit, samas kui alliansil kuluks sama saavutamiseks kuus kuud.

Loodav NATO kiirreageerimisüksus suudaks 48 tunniga positsioonidele paigutada 5000 sõdurit, kuid see valmib alles 2016. aastal, lisati raportis.

«Kriitilise massi» mobiliseerimine õhu kaudu on raske, sest Briti kuninglike õhuvägede 33 eskadrilli vähendati seitsmele. Mereväe fregattide ja hävitajate arv on 1990. aastast vähenenud üle poole võrra.

Kaitseminister Michael Fallon lükkas raporti tagasi, öeldes, et peaminister David Cameroni konservatiivide juhitud valitsus sulges kaitse-eelarves n-ö musta augu.

«Suurbritannial on NATO liikmesriikidest teiseks suurim kaitse-eelarve ja ELi suurim,» sõnas Fallon.

«Oleme äärmusrühmituse Islamiriik vastu suunatud koalitsiooni õhujõududes USA suurim partner - kanname õhulöökide seisukohast suuremat koormat kui kummaski Lahesõjas,» lisas ta.

Tagasi üles