/nginx/o/2015/03/25/3902231t1h452c.jpg)
Üks Oslo krematoorium soovis oma ahjusid ühendada kohaliku kaugküttesüsteemiga, et inimkehade põletamisest tekkiv soojus võiks linna soendada. Kommunaalettevõte lükkas pakkumise siiski tagasi, sest hindas tegevuse eetiliselt liialt küsitavaks.
Oslo krematoorium pakkus oma ahjusoojust kaugkütteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alfaseti krematooriumi juht Anne Margrethe Brøndelsbo kinnitas internetiväljaandele The Local, et pakkus ahjude ühendamist kohalikule kütteettevõttele Hafslund Varme.
Viimatimainitud firma pressiesindaja sõnul lükati pakkumine tagasi nii eetikaküsimuste kui ka majanduslike põhjuste tõttu. «Küsimus on selles, et krematoorium asub olemasolevast küttevõrgust liiga kaugel, mistap pole nende ühendamine majanduslikult mõttekas,» rääkis Truls Jemtland.
Brøndelsbo kinnitusel on krematoorium ehitatud nii, et selle ahjud soojendaksid maja kabelit ja muid osi.
Taanis jõudis küsimus, kas krematooriumiahjude soojuse kasutamine kaugküttes on eetiline, lausa parlamenti. Seal otsustati, et on küll ning nüüd osaleb mitu Taani krematooriumi keskküttesüsteemis. Näiteks Kopenhaagenist lõunasse jääv Ringstedi krematoorium annab toasooja 600 kodule.