Veebruaris heaks kiidetud USA rahvusliku julgeoleku strateegia on Venemaa-vastane, leiab Vene riiklik julgeolekunõukogu.
Moskva: USA uus rahvusliku julgeoleku strateegia on Vene-vastane
«Vene julgeolekunõukogu läbiviidud analüüsi kohaselt on USA uus rahvusliku julgeoleku strateegia erinevalt eelmisest (2010. aastal vastuvõetust) selgelt Vene-vastane ja loob meie riigist negatiivse kuvandi. Selles rõhutatakse «Vene agressiooni» ohjeldamise tähtsust. Selles märgitakse, et Ühendriigid jäävad Venemaa strateegiliste võimekuste osas valvsaks ja aitavad oma liitlastel ja partneritel Vene poliitikatele vastu seista,» leiab nõukogu.
Kolmapäeval Vene julgeolekunõukogu veebilehele riputatud avalduses seisis, et Washingtoni strateegias «asetatakse eriline rõhk USA ja selle Euroopa liitlaste edasise koostöö tähtsusele Venemaa poliitiliseks ja majanduslikuks isoleerimiseks «Ukraina siseasjadesse sekkumise eest»».
USA-Vene koostöö jätkumise võimalus seostatakse dokumendis Moskva välispoliitika muutumisega naaberriikide «suveräänsuse ja demokraatlike protsesside» austamise suunas, seisab Vene julgeolekunõukogu teates.
Relvajõude peetakse USA rahvusliku julgeoleku strateegia vundamendiks ning «sõjalist üleolekut käsitletakse Ühendriikide juhtrolli peamise tegurina maailmas».
«Jätkuvalt kinnitatakse kõikjal maailmas sõjalise jõu ühepoolse kasutamise ning võõrsil sõjalise kohaloleku säilitamise poliitikaid,» leiab Vene ametkond.
Ühendriikide strateegias mainitakse eelistusena liitlastega läbiviidavaid «piiratud» sõjalisi operatsioone Iraagi ja Afganistani missioonide suguste kulukate suuroperatsioonide asemel.
«Dokumendi kohaselt on USA lühiperspektiivi välispoliitilised prioriteedid enda ja liitlaste julgeoleku igakülgne tagamine, tuumarelvade täieliku likvideerimise ambitsioon, Ühendriikide kaupade takistusteta ligipääs maailma turgudele, Ameerika väärtuste levitamine maailmas ning «tõhusama ja õiglasema» maailmakorra loomine, milles USA etendab juhtrolli,» leiab nõukogu.
Moskva teatel kuulutab USA oma rahvusliku julgeoleku strateegias esmakordselt kavatsust konkureerida sõjalise jõu osas Hiinaga ning taotleb Pekingilt kinnipidamist rahvusvahelisest õigusest paljudes valdkondades alates meresõidu ohutusest inimõigusteni.