Ida-Ukraina rindel jätkub ebastabiilne olukord, kus vaikuseperioodid vahelduvad intensiivsema tuletegevusega. Murettekitav on OSCE vaatlejate tõdemus, et nad ei saa kinnitada Venemaa poolt relvastatud ja juhitavate üksuste raskerelvade äravedu.
Igor Taro Ukraina päevik: 29.03
29. märts 2015, 23:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord on endiselt üpris ärev. Kui mõnikord teatabki Ukraina terroritõrje operatsiooni teavituskeskus kaotustevabast päevast, siis sellele järgneb taas aktiivsem lahingutegevus. Teated olukorra stabiliseerumisest vaheldusid ettekannetega tulelöökidest ja vastase väiksematest pealetungidest.
Lõppenud nädala teises pooles on Venemaa poolt relvastatud ja juhitavad üksused proovinud läbi murda nii Donetski oblasti lõunaosas Mariupoli suunal, kui ka põhjarindel Luganskist läände viiva trassi piirkonnas.
Nii kasutasid vene terroristid üle pika aja seal esmakordselt reaktiivraketisüsteemi Grad, mille üks kogupauk maandus Ukraina armee tugipunkti äärses külas. Grade ehk BM-21 pole venelased rakendanud alates veebruarikuus ning rindelõik, kus seda taas korrati, on nende huviorbiidis olnud sügisest saati.
Mariupol on üks kolmest suurimast sõjategevuse piirkonna linnadest ning ainus neist, mis on jätkuvalt Ukraina keskvõimu kontrolli all.
Juba oktoobris proovis kasakate armee suruda ukraina armee üksusi Luganski-Lõsõtšanski maanteelt eemale Põhja-Donetsi jõe taha. See avaks tee mitmesaja tuhande elanikuga linnade kogumile Lõsõtšanski piirkonnas. Hetkel oli tegu siiski üksiku üritusega, kus öisele tulelöögile järgnes vastase luureüksuse imbumise katse ukraina tugipunkti territooriumile.
Ühe tugipunkti hõivamisega jäänuks kotti ka mõned kilomeetrid eemal asuv Krõmske küla Põhja-Donetsi jõe ääres, kuid nii nagu sügisel, ei saatnud nüüdki vene ründajad sealkandis edu. Ainus edukas pealetung põhjarindel leidis sügisel aset Smile kandis, kui reeturist ukraina ohvitser ühe tähtsa tugipunkti sõna otseses mõttes venelastele loovutas. Hiljem on rinne sealkandis stabiilsena püsinud.
Kõige enam tekitab selle piirkonnas huvi lisaks Lõssõtšanski linnaasumile ka Luganski oblastit elektriga varustav Štšastja elektrijaam. Kui jälgida Ukraina vastu sõdivate jõugupealike intervjuusid vene meediale, siis nende deklareeritavaks eesmärgiks on rindejoone nihutamine vähemalt 50 km kaugusele Ukraina sügavusse. Mingist Minski kokkulepete täitmisest pole Venemaa poolel sõdijate sõnul juttugi.
Samal põhjusel jätkuvad tulevahetused Donetski põhjaserval, lennuvälja naabruses olevate Piski ja Avdiivka külades. Seal on rakendatud samuti relvarahujärgselt keelatud relvastust, nagu 120-mm miinipildujaid ja episoodiliselt isegi suurtükke.
Kõige tulisemaks ja aktiivsemaks ongi viimasel ajal kujunenud Mariupoli suund Širokino asula piirkonnas, kus vene separatistide katsed asulat tervenisti enda kontrolli alla võtta lahvatavad ülepäeviti.
Mariupol on üks kolmest suurimast sõjategevuse piirkonna linnadest ning ainus neist, mis on jätkuvalt Ukraina keskvõimu kontrolli all. Seetõttu kannavad süstemaatilised rünnakud Mariupolile eesmärki õõnestada Ukraina riigivõimu ning külvata piirkonnas hirmu ja ebakindlust. Näiteks üle-eile fikseerisid OSCE vaatlejad Širokino asulas üle kahesaja miiniplahvatuse, millest lõviosa oli nende hinnangul lastud Ukraina poolelt.
Ukraina armee ei saa Širokinost taganeda sel põhjuselt, et see asub suurest linnast kõigest kümne kilomeetri kaugusel ning positsioonide jätmine võimaldaks vastasel läheneda otse linnapiirile. Ja Širokinost idas paiknevasse Novoazovskisse ei pääse OSCE vaatlejad endiselt, et kinnitada sealt raskerelvade äraliigutamine. Seega Mariupoli suund püsib endisel üsna ärev.
Hetkel püüab Ukraina Minski kokkuleppeid täita niiöelda hambad ristis vaatamata kohatisele survele alustada vastupealetungi. Peamiseks põhjuseks on sõjavangide vahetuse takerdumine, kuna Vene pool hoiab endiselt pantvangis ligi 400 ukrainlast. Relvarahu leppe järgi pidanuks pooled need tingimusteta vahetama põhimõttel kõik kõigi vastu. Ukraina president on isegi teatanud valmisolekust viia rindejoonelt ära lisaks suurtükkidele ka tankid ka 80-mm miinipildujad. See teeb omakorda murelikuks ukraina võitlejaid, kes seisaksid sellisel juhul üpris salakavala ja valeliku vastasega silmitsi ainult kergrelvadega.