Kataloonia rahvuslaste parteid ning nende liitlased on koostanud kava Hispaania koosseisust iseseisvumiseks 2017. aastal.
Kataloonia rahvuslased tahavad iseseisvust 2017. aastal
Sügisel toimuvad ka kohalikud valimised, mis separatistlike erakondade sõnul on «juriidiline mehhanism, millega selgitatakse välja katalaanide tahe».
Tegemist on kolmandate valimistega Hispaania rikkas põhjaosas alates 2010. aastast.
Kui iseseisvusmeelsed kandidaadid võidavad, siis koostatakse uus põhiseadus ning rajatakse institutsioonid, mis saavad tulevase riigi aluseks, seisis allkirjastatud kavas.
«Üleminekuprotsess» uue Kataloonia riigi loomiseks kulmineerub kõige hiljem 18 kuud pärast valimisi, kirjutati dokumendis.
Separatistide võimuletulekul plaanitakse korraldada uue riigi põhiseaduse üle referendum, millele järgnevad parlamendivalimised ning läbirääkimised Kataloonia suhete üle Hispaania ning Euroopa Liiduga.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy on iseseisvuskava teravalt kritiseerinud, kutsudes seda halvaks nii kataloonlastele kui hispaanlastele.
Euroopa Liidu ametnikud on ähvardanud, et iseseisvumisega võib kaasneda ka Kataloonia EL-ist väljaarvamine.
Kataloonia valitsuse andmeil osales mullu 9. novembri iseseisvusreferendumil kolmandik piirkonna hääleõiguslikest ehk 2,3 miljonit inimest. Umbes 80 protsenti osalenutest toetas iseseisvumist, kuid enamik eraldumise vastaseid hääletamas ei käinud.
Hispaania kohus oli kuulutanud hääletuse ebaseaduslikuks.