/nginx/o/2015/04/01/3925329t1hee4b.jpg)
Krimmitatarlaste sõltumatu telekanal ATR kadus eile südaööl eetrist, sest Vene võimud keeldusid korduvatest taotlustest hoolimata seda ametlikult registreerimast.
Eetrist kadus krimmitatarlaste telekanal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Interfaxi teatel ütles telekanali asutaja Lenur Isljamov ütles eile õhtul ajakirjanikele, et Venemaa riiklik meediaragulatsiooniamet Roskomnadzor lükkas neli korda tagasi nende tegevusloa taotluse, et see kubiseb vigadest.
«Nad ei anna meile litsentsi, sest mitte ükski ametnik ei saa garanteerida, et ühel hetkel ei kutsu me eetris inimesi millelegi üles,» tõdes Isljamov.
ATR jätkab tegevust Ukrainas, aga kodumaal sulgemine võrdub Isljamovi sõnul küüditamisega.
Ukraina president Petro Porošenko kinnitas telekanali sulgemist täna sotsiaalvõrgustikus Twitter kommenteerides, et usub krimmitatarlaste vabadus- ja tõepüüdluste jätkumisse.
«Telekanalit saab välja lülitada, kuid ei saa peatada krimmitatari rahva pürgimist priiuse ja tõe poole,» kirjutas ta.
Можна вимкнути телеканал та не можна зупинити прагнення кримсько-татарського народу до волі та правди! #КримЦеУкраїна pic.twitter.com/gfTZS1XXjd
— Петро Порошенко (@poroshenko) April 1, 2015ART oli esimene krimmitatarlaste telekanal ning selles kritiseeriti nii Krimmi annekteerimist ja sellele järgnenut kui Venemaa tegutsemist mujal Ukrainas.
Krimmi annekteerimise järel pidid kõik poolsaare meediakanalid taotlema Vene võimudelt tegevusloa.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindaja Dunja Mijatović teatas märtsi alguses, et ajakirjandusvabaduse piiramine annekteeritud Krimmis muutub järjest hullemaks ning sõltumatuid hääli vaigistatakse ka vägivaldsete meetoditega.
Möödunud aasta märtsis Krimmi külastanud Mijatoviči sõnul on poolsaarel viimase aasta jooksul blokeeritud kõik Ukraina telekanalid, mis asendati Vene kanalitega.
Poolsaarel on «ähvardatud, rünnatud, füüsiliselt kallale tungitud, sisenemiskeeldu rakendatud, ülekuulatud ja röövitud» vähemalt 13 sõltumatut meediakanalit. Lisaks kahjustati või konfiskeeriti nende tehnikat, lisas Mijatović.
Haaranguid sooritati vähemalt kuue meediaväljaande ja ajakirjandusega seotud vabaühenduse ruumidele. Mõnedel juhtudel konfiskeeriti ka nende vara.
Krimmitatarlaste meedia suhtes rakendati «ulatusliku tsensuuri», sooritati läbiotsimisi ja peeti kinni isikkoosseisu, lisas ta.
Venemaa okupeeris Ukraina kuuluva Krimmi poolsaare eelmise aasta veebruari lõpul ja märtsi algul ning liidendas selle märtsi keskpaigaks. Rahvusvaheline kogukond Krimmi annekteerimist ei tunnusta.