Tänavu möödub 75 aastat 1940. aastal aset leidnud Katõni veresaunast, milles Stalini käsul kaotasid elu tuhanded poolakad.
Poola mälestab Katõni veresauna 75. aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1940. aastal vahistasid NSV Liidu julgeolekuorganid okupeeritud Poola idaosas tuhandeid inimesi, neist paljud Poola ohvitserid ja politseinikud, kes viidi sama aasta aprillis Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvasse Katõni metsa ja lasti maha. Kokku hukati Katõnis, kuid ka üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes ligi 22 000 poolakat.
Poola president Bronisław Komorowski ja teised riigitegelased mälestasid veretööd eile Varssavis Piłsudski väljakul asuva tundmatu sõduri haua juures. «20. sajand ei näinud ühtegi teist sellist kuritegu, nagu pandi toime Katõnis,» märkis riigipea mälestusüritusel.
Katõnist kujunes propagandistlik sümbol ning NSV Liit lükkas veretöö sakslaste kaela, millest kujunes Teise maailmasõja lõppedes nö ametlik versioon. NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi 1990. aastal, kuid ei kuulutanud toimunut inimsusvastaseks kuriteoks, leides, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.
Katõni veresaun on poolakate jaoks valus ka põhjusel, et 2010. aasta 10. aprillil toimus Smolenski lähedal lennukatastroof, mis nõudis Poola presidendi Lech Kaczyński ja veel 95 inimese elu. Riigipea ja tema kaaskond oli teel, et osaleda Katõni veresauna ohvrite mälestusteenitusel. Õnnetuse asjaolud on tänaseni ebaselged.