Väljaande Digital Journal andmetel on sajad äärmusrühmituse Islamiriik võitlejad haigestunud Süürias parasiithaigusse leišmanioosi.
Sajad Islamiriigi võitlejad on haigestunud eluohtlikku parasiithaigusesse
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. aprill 2015, 07:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna paljud võitlejad on keeldunud meditsiiniabist, siis on haigus hakanud levima. Kõige enam on leišmanioosi haigestunud džihadiste Raqqas.
Seda viburloomade leišmaaniate tekitatavat haigust kannavad edasi moskiitod.
Abiorganisatsiooni Piirideta Arstid medtöötajad märkasid Süürias esimesi leišmanioosi haigestumisi juba möödunud aastal ning nad püüdsid sellele piiri panna.
Pärast Islamiriigi võimule tõusmist olid Piirideta Arstid sunnitud lahkuma. Kohalikel arstidel on selle haigusega vähe kogemusi ning puuduvad õiged ravimid. Nii meditsiiniabi puudumise kui osade võitlejate ravist keeldumine tõi kaasa haiguspuhangu.
Lääne terviseekspertide kinnitusel levib haigus inimeselt inimesele ning ees võib oodata epideemia.
WHO hoiatas möödunud kuul Süüria sõjaga kaasnenud mitmete haiguspuhangute eest. Umbes 60 protsenti Süüria haiglatest on saanud kannatada või neid ei ole enam olemas. Sõjapiirkonnas on puudus nii joogiveest, toidust kui ravimitest.
Ametlikel andmetel haigestub aastas leišmanioosi umbes kaks miljonit inimest ning surmajuhtumeid on 20 000 – 50 000.
Leišmanioosi on kahte liiki: nahaleišmanioos, mille puhul moskiito pistest tekib nahale haavand ning siseelundite leišmanioos, millega kaasneb palavik, kõhnumine ja vereprobleemid.