/nginx/o/2013/09/05/2213439t1hc08f.jpg)
Endise Vene luuretöötaja Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatav väitis täna Briti uurijatele tunnistust andma valmistudes, et Litvinenko mürgitas end kogemata ise.
Kahtlusalune: Litvinenko surm oli juhuslik enesetapp
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti politsei nõuab Venemaalt Litvinenko surmaga seoses Vene ärimehe Dmitri Kovtuni ja endise KGB agendi Andrei Lugovoi väljaandmist. Väidetavalt tapeti Litvinenko 2006. aasta novembris Londonis hotellis plutooniumi sisaldanud teega.
/nginx/o/2015/03/20/3887043t1h4b3f.jpg)
Ohvri lesk väidab, et tema abikaasa töötas surma ajal Briti välisluureteenistuse MI6 heaks ja tapeti Moskva käsul.
Kovtun, kes rahvusvahelise vahistamiskäsu tõttu ei saa Venemaalt lahkuda, ütles Moskvas ajakirjanikele, et Litvinenko oli haige juba oktoobris tema ja Lugovoiga kohtudes ning põhjustas oma surma ilmselt ise teadmatusest.
«Litvinenko ütles mulle, et ta ei saa midagi süüa, sest eelmisel ööl oli tal kohutav mürgitus, ta oksendas kogu öö ja kutsus kiirabi,» ütles Kovtun.
«See tõestab meie täielikku süütust, sest ta oli juba polooniumiga kokku puutunud, võibolla mitu päeva enne meie kohtumist.»
«Ma olen enam kui kindel, et (Litvinenko) puutus polooniumiga kokku seda ise teadmata,» sõnas Kovtun ja nimetas endise luuraja surma juhuslikuks enesetapuks. Küsimus on tema sõnul vaid selles, kus Litvinenko sellega kokku puutus.
/nginx/o/2015/04/08/3943495t1h70a7.jpg)
Kovtun loobus märtsis ootamatult otsusest mitte osaleda Suurbritannias läbi viidavas mõrvajuudluses, mis püüab selgitada välja Venemaa võimaliku osaluse Litvinenko tapmises.
Ta nõudis endale niinimetatud tuumikosalise staatust, mis võimaldab talle juurdepääsu politsei salastatud tõendusmaterjalile tapmise kohta, milles osalemist on ta algusest peale kindlalt eitanud.
«Kui ma seda staatust ei saa, siis ma osa ei võta,»ütles Kovtun, kes osalemise korral vastab küsimustele 27. juulil videokonverentsi teel.
Talle on antud 22. maini aega vastata kohtunik Robert Oweni üheksale küsimusele oma tausta, suhete kohta Litvinenko ja Lugovoiga ning Londonist leitud polooniumijälgede kohta.
Juurdlus pidi esialgse kava kohaselt lõppema märtsis, aga Kovtuni koostööotsus ja viivitused teiste tunnistajate ütluste andmisega on protsessi pikendanud.