/nginx/o/2015/04/10/3949305t1hd571.jpg)
Soome välispoliitika instituudi uurija Charly Salonous-Pasternaki viitab Põhjamaade kaitseministrite otsus tõhustada kaitsekoostööd julgeolekuolukorra kiirele muutumisele regioonis.
Ekspert: leping viitab muutunud julgeolekuolukorrale Põhjamaades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salonius-Pasternaki sõnul on tegemist jõulise poliitilise sõnumiga, vahendas STT.
Põhjamaad on Venemaa agressiivse tegevuse tõttu kokku leppinud kaitsekoostöö tihendamises, koostööd süvendatakse ka Baltimaadega, kirjutas Norra ajaleht Aftenposten.
Soome, Rootsi, Norra ja Taani kaitseminister ning Islandi välisminister allkirjastasid kokkuleppe, mis avaldatakse lähipäevadel Põhjamaade peamistes ajalehtedes.
Soome parlamendi kaitsekomisjoni esimehe Jussi Niinistö sõnul ei tähenda Põhjamaade kaitsekoostöö tihendamine Soome lähenemist NATO-le. Ta kuulis ministrite kokkuleppest täna esmakordselt.
Niinistö sõnul pole kirjutises midagi uut, kuna tegemist on rahuaja koostööga.
Kaitseekspert professor Janne Haaland Matlary rääkis ajalehele Aftenposten, et blokiväliste riikide Soome ja Rootsi kaitsekoostöö näib olevat ettevalmistus NATO liikmeks pürgimisel.
«Soome ja Rootsi on otsustanud korraldada sõjalise õppuse NATO standardite järgi, mis on samm alliansi suunas. Praegu pole riikide liikmesusele poliitilist mandaati, üldine õhkkond ei ole piisavalt hirmutav ja NATO-liikmesus nõuaks referendumi,» rääkis Norra kaitseministrit nõustavasse ekspertgruppi kuuluv Haaland Matlary.
Professori arvates on selge, et Venemaa tõlgendab koostöö tõhustamist tema vastu suunatud agressioonina ja sealt on oodata negatiivset reaktsiooni.