/nginx/o/2015/04/14/3962541t1h7b97.jpg)
Armeenlaste genotsiidi eitamise poliitikaga võtab Türgi omale vastutuse Osmanite impeeriumi kuritegude eest, leiab Armeenia välisminister Edvard Nalbandjan.
Armeenia: eitamist jätkates võtab Türgi vastutuse genotsiidi eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rooma paavsti avaldus - need olid 1,2 miljardi katoliiklase vaimse juhi sõnad. Kui Türgis ei olda nõus selle arvamusega, arvukate genotsiidi tunnistanud riikide, rahvusvaheliste struktuuride arvamusega, siis on see Türgi, mitte rahvusvahelise üldsuse probleem,» ütles Nalbandjan Itaalia meediaagentuurile Adnkronos.com.
/nginx/o/2015/04/14/3962545t1h13e6.jpg)
«See näitab, et Türgi ja rahvusvaheline üldsus räägivad eri keeles. See on järjekordne kinnitus, et Türgi jätkab riiklikul tasandil eitamispoliitikat, võttes sellega enesele vastutuse Osmanite impeeriumi võimude poolt toime pandu eest,» vahendas välisministri sõnu Armeenia välisametkonna pressiteenistus.
Nalbandjan rõhutas, et eitamine ei ava ust leppimisele, see avab ukse vaid uutele inimsusevastastele kuritegudele.
/nginx/o/2015/04/14/3962527t1h7b83.jpg)
Paavst Franciscus nimetas pühapäeval Peetruse basiilikas peetud kõnes Osmanite impeeriumi vägede poolt aastatel 1915-1917 armeenlaste kallal toime pandud tapatalguid XX sajandi esimeseks genotsiidiks.
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu hinnangul olid paavsti sõnad alusetud ja ajaloolisest tegelikkusest kaugel olevad.
«Paavsti avaldus, mis on kaugel õiguslikust ja ajaloolisest reaalsusest, on vastuvõetamatu,» kirjutas Çavuşoğlu Twitteris. «Usuinstitutsioonidel ei sobi esineda alusetute ja pahameelt tekitavate süüdistustega.»
Eile tegi Armeenia genotsiidi teemalise avalduse ka ELi välispoliitikajuhi Federica Mogherini pressiesindaja Maia Kocjančič, kelle teatel kutsub ühendus mõlemat riiki kaaluma täiendavad samme, mis sillutaksid teed täielikule leppimisele.
/nginx/o/2015/04/14/3962533t1h3191.jpg)
Türgi ja Armeenia allkirjastasid 2009. aastal kokkuleppe riigipiiri avamiseks ja diplomaatiliste suhete sõlmimiseks, kuid seda ei ole seni ellu viidud. Türgi eitab, et tegemist on genotsiidiga. Türgi võimude väitel suri sel perioodil umbes 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning sama palju türklasi, kui armeenlased tõusid valitsevate osmanite vastu üles ning liitusid impeeriumiga sõjas olevate Vene vägedega.
Euroopa Parlamendis toimuvad homme üritused, mis märgivad saja aasta möödumist veresaunast.