/nginx/o/2010/09/21/436085t1h5159.jpg)
Alates augustist on Lõuna-Euroopas levinud Lääne-Niiluse viirus.
Lõuna-Euroopas jätkab Lääne-Niiluse viirus levimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reisikorraldajad soovitavad sinna reisijatel ettevaatlikud olla, edastab Helsingin Sanomat.
Praeguse seisuga on Lääne-Niiluse viirusesse haigestunud sadu ja surnud kümneid inimesi.
Asjatundjate sõnul on Euroopa lõunaosas ka varem seda viirust ette tulnud, kuid mitte nii laialdaselt kui nüüd.
Epideemia sai alguse augustis Kreekast, kust see levis naaberriikidesse. Lääne-Niiluse viirusesse haigestunutest on teateid ka Ungarist, Rumeeniast, Iisraelist, Venemaalt, eriti Volgogradi ja Rostovi piirkondadest ning Türgist.
Üks inimene on sellesse viirusesse haigestunud ka Põhja-Itaalias ning ühel isikul kahtlustatakse seda Portugalis.
Asjatundjate sõnul on enamik haigestunutest eakad. Hollandi arstid seevastu diagnoosisid selle haiguse Iisraelis reisil käinud 30. eluaastates naisel.
Lääne-Niiluse viirus on flaviviiruste hulka kuuluv viirus, mis levib eelkõige Vahemeremaades, Indias ja Aafrikas.
Lääne-Niiluse viirus kandub edasi sääskedega, kes levitavad seda lindudelt inimestele ja ka hobustele.
Lääne-Niiluse viiruse sümptomiteks on palavik, pea- ja lihasvalu, isukaotus, kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine.
Vähem kui ühel protsendil nakatunutest põhjustab haigus entsefaliiti, meningiiti või halvatusi.
Lääne-Niiluse viiruse vastane vaktsiin inimese jaoks puudub, küll on see aga olemas hobustele. Põdemise järgselt kujuneb immuunsus.