/nginx/o/2015/04/15/3966325t1h346d.jpg)
Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juht Valentõn Nalivaitšenko rääkis täna ülemraada ees, et Venemaa presidendi abi Vladislav Surkov viibis mullu 20.-21. veebruarini Kiievis ja suhtles seal SBU toonase juhiga
SBU: Vene presidendi abi oli Maidani ajal Kiievis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võin kinnitada, et Surkov ja teised kõrgetel kohtadel Vene julgeolekuteenistuse töötajad olid Ukrainas neil päevil, kui Maidani protestijaid kõige karmimalt rünnati,» rääkis Nalivaitšenko. Samuti kinniatas ta juba varem esitatud väidet, et käsu protestijaid tulistada andis snaipritele toonane president Viktor Janukovõtš.
«Oleme veendunud, et tuleb uurida mitte ainult Ukraina ametnike kuritegusid, vaid ka kõrgete Vene ametiisikute osalust meeleavaldajate tagakiusamisel,» rääkis Nalivaitšenko täna ülemraada korruptsioonitõrjekomisjoni istungil.
SBU juht kinnitas, et neile teadaolevalt Surkov mitte lihtsalt ei viibinud 20.-21. veebruarini Ukrainas, vaid käis koos Ukraina julgelekuteenistuse endise juhi Oleksandr Jakimenkoga ühes SBU kontoris ja presidendi ametiruumides.
Nalvaitšenko kinnitas, et praegu püüab SBU kindlaks teha, miks Surkov Ukrainas oli. Ta lisas, et ükski SBUle teada olev ametlik dokument ei kinnita sealjuures, et Surkov oleks Ukrainasse kutsutud.
Kremli esindaja Dmitri Peskov keeldus väidet kommenteerimast. «Ei, ma ei saa seda kuidagi kommenteerida. See on juba vana, habemega lugu: seal uuritakse alalõpmata midagi ja hiljem lükkavad ise öeldut ümber. Oleme kuulnud sealt avaldusi, et mingit sekkumist polnud, nüüd võtab keegi jälle selle küsimuse üles,» rääkis ta Interfaxile.
/nginx/o/2015/04/15/3966361t1h421f.jpg)
20. - 21. veebruaril jättis Maidanil elu mitukümmend inimest. Meeleavadlustes hukkus kokku üle 110 tsiviilisiku, keda nüüd mälestatakse kui Taevast sadakonda. Ukraina meedia teatel avas rahva pihta tule siseministeeriumi eriüksus Berkut ja sisevägede snaiprid.
/nginx/o/2015/04/15/3966365t1ha04b.jpg)
Ülevaade Maidani eel ja selle ajal toimunust:
- 21. nov 2013: Ukraina president Viktor Janukovõtš teatab ELi assotsiatsioonileppest loobumisest ja lähemate suhete arendamisest Venemaaga. Algavad protestid.
- 1. dets: Kiievis koguneb Iseseisvuse väljakule ligi 500 000 protestijat. Meeleavaldajad panevad üles telklaagri ja hakkavad barrikaade ehitama.
- 11. dets: Julgeolekujõud üritavad protestijatele peale tungida, kuid meeleavaldajad löövad rünnaku tagasi.
- 17. dets: President Viktor Janukovõtš sõidab Moskvasse ja sõlmib seal mitmeid lepinguid, nende hulgas gaasihinna madaldamine ja 15 miljardi dollari (11 miljardit eurot) suurune rahasüst.
- 16.–23. jaan 2014: Ukraina parlament võtab vastu proteste piiravad seadused. Nende vastu kogunes 200 000 inimest Kiievisse protestima. Miilitsa ja protestijate vahel puhkevad kokkupõrked, kus saab viga kümneid inimesi. Miilits purustab Kiievi kesklinnas barrikaade, protestijad loobivad neid kivide ja Molotovi kokteilidega. Miilits vastab pisargaasi, kummikuulide ja heligranaatidega. Meeleavaldajad asuvad Lääne-Ukrainas omavalitsusi hõivama.
- 28.–29. jaan: peaminister Mõkola Azarov astub tagasi ja parlament tühistab protestikeelud.
- 2. veebr: 60 000 Maidanile kogunenud meeleavaldaja ees kutsuvad opositsiooniliidrid rahvusvahelist üldsust üles läbirääkimisi vahendama ja läänt finantsabi andma.
- 7. veebr: Janukovõtš kohtub Sotšis Vladimir Putiniga.
- 20. veebr: Kiievis meeleavaldustel puhkenud vägivallas hukkub kahe päevaga 88 inimest, juba varem oli surma saanuid 18.
- 22. veebr: Janukovõtš kaob, meeleavaldajad hõivavad presidendi administratiivhooned, parlament otsustab presidendi võimult eemaldada. Janukovõtš mõistab «sõjaväelise riigipöörde» hukka, opositsiooniliider Julia Tõmošenko saab vangist välja.
- 23.–26. veebr: parlament tühistab vene keele kui teise riigikeele staatuse, hiljem võetakse otsus tagasi. Ukraina presidendi kohusetäitjaks saab Oleksandr Turtšõnov ja peaministri kohusetäitjaks Arseni Jatsenjuk. Janukovõtši kohta antakse välja vahistamiskäsk. Meeleavaldajate tapmisega seostatav politsei eliitüksus Berkut saadetakse laiali.
Neile sündmustele järgnes juba Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ja agressioon Ida-Ukrainas.