Poola lõunaosas Teise maailmasõja ajal asunud Auschwitz-Birkenau surmalaagri asupaika rajatud muuseumis mälestati täna holokausti ohvreid nn elavate marsiga.
Galerii: nn elavate marss Auschwitzi muuseumis
Marss, millest võttis osa tuhandeid juute, algas surmalaagri kuulsate väravate juurest ja kulges mööda nn surmateed. Kokku läbisid rongkäigulised umbes kolm kilomeetrit.
«Selle marsi sõnumiks on aastaid olnud, et juudid pääsesid ning maailmas on tuhandeid noori inimesi, kes seda mäletavad,» selgitas marsi tausta muuseumi asejuht Andrzej Kacorzyk.
Poola lõunaosas asuv Oświęcimi linna sõjaväegarnison muudeti koonduslaagriks 1940. aastal, kui riik oli okupeerinud natsionaalsotsialistliku Saksamaa vägede poolt ja sinna toodi esimesed rongitäied vange, kes olid peamiselt Poola vastupanuvõitlejad.
Lähedalasuva Birkenau surmalaagri ehitustöödega alustati 1941. aastal ning täisvõimsusel rakendati see tööle kaks aastat hiljem.
Erinevatel andmetel tapeti või suri kurnatuse, haiguste ja nälja tagajärjel 1945. aastani tegutsenud Auschwitz-Birkenau surmalaagris kuni poolteist miljonit inimest. Suurem osa ohvritest olid juudid, kuid hukkunute seas oli ka mustlasi, sõjavange, poliitilisi vange ja vaimulikke.
Pärast natsionaalsotsialistliku Saksamaa langemist tegutses aastail 1945-1947 seal NKVD laager.