/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/05/08/1737420t1h60e8.jpg)
Ametliku Soome suhtumine Eesti iseseisvuspürgimustesse oli jahe, tõdeb Soome välisministeeriumi teadur Jussi Pekkarinen, kelle sõnul mõjutas Helsingi sellist hoiakut 50 aastat elu Nõukogude Liidu kõrval.
Soome välisministeeriumi teadur: hoiak Eesti riikluse suhtes oli jahe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome välisministeeriumis oldi tollal seisukohal, et Soome enda huvide kaitsmiseks tuleb Balti küsimuses hoida ettevaatlikku joont, on öeldud Pekkarineni äsjailmunud raamatus Soome Tallinna-suursaatkonna ajaloost.
Eesti taastas iseseisvuse 1991. aasta 20. augustil.
Soome ja Eesti üksteisega põimunud ajalugu valgustatakse äsjailmunud ajalooteoses «Kohtu 4», mille autoriks on Pekkarinen.
Kohtu 4 on suursaatkonna aadress.
Enne Teist maailmasõda ühendas Soomet ja Baltimaid ühine vaenlane – Nõukogude Liit.
«Kõik kartsid selle rünnakut. Tuge ja julgeolekut vajati,» kirjutab Pekkarinen.
«Riigid mõtlesid 1920. ja 1930. aastatel olukorra erinevate lahendusvariantide üle. Soomes olid variantidena arutusel piiririigipoliitika, toetumine Rahvasteliidule ja Põhjamaade koostöö. Ja ometi oli Talvesõja puhkedes Soome üksi.»
Eesti olukord oli Pekkarineni hinnangul Soomest halvem. Selle võimalikud liitlased olid tõrges Soome ja teised nõrgad Balti riigid.
«1940. aasta jaanuaris raporteeris Soome suursaadik Tallinnas P.J. Hynninen, et Eesti rahvas tunneb kaasa võitlevale Soomele. See eest otsustajate ringis, mõned erandid välja arvatud, ollakse seisukohal, et Soome käitus läbirääkimistel Venemaaga liiga paindumatult,» kirjutab teadur.
Hynnineni sõnul üritasid eestlased kõigi vahenditega vältida venelaste ärritamist. Saadiku sõnul kiitis Eesti juhtkond riigi osavat ja ettenägelikku välispoliitikat.
«Samas unustatakse, kuidas Nõukogude sõjaväeešelonid voorisid takistamatult ja kontrollimatult edasi-tagasi üle piiri, kuidas soveti laevastik liigub Eesti territoriaalvetes nagu oma kodus ja kuidas lisaks baasidele selle õhueskadrillid Eesti õhuruumi valitsevad,» kirjutas Hynninen.
Nõukogude õhujõud kasutasid Talvesõjas Soomet pommitades Eestis asunud õhuväebaase ja see loomulikult tekitas Soomes viha. Eesti sõbrana tuntud professor Lauri Kettunen käis 1940. aasta jaanuaris Eestis ja kohtus seal peaminister Jüri Uluotsaga.
Kettunen kirjeldas kohtumise tulemusi: «Tema (Uluots) pidas loomulikuks, et soomlastel on õigus pommitada baase, «kui te vaid jumala eest Tallinnat ei pommita».»