/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/01/17/3687847t1h8c55.jpg)
Türgi jagab Osmani impeeriumis Esimese maailmasõja ajal tapetud armeenlaste järeltulijate valu, ütles esmaspäeval peaminister Ahmet Davutoğlu avalduses, millega meenutati saja aasta möödumist tragöödiast.
Davutoglu: Türgi jagab armeenlaste valu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armeenlased peavad massitapmist genotsiidiks, Türgi keeldub seda terminit tunnistamast.
Davutoğlu nimetas armeenlaste kallal toime pandud genotsiidi Osmani impeeriumi armeenlastele surma toonud küüditamisteks.
«Mälestame ja jagame taas kord lugupidavalt 1915. aastal küüditamise ajal elu kaotanud Osmani impeeriumi armeenlaste laste ja lastelaste valu,» seisis peaministri kantselei avalduses.
24. aprillil möödub sajand tapatalgute algusest, mida on genotsiidina tunnustanud üle 20 riigi.
«Taandada kõik ühele sõnale, asetada üldistamise teel vastutus ainult türgi rahvale...on õiguslikult ja moraalselt problemaatiline,» lausus valitsusjuht.
Ankara pole kategooriliselt nõus aastatel 1915-1917 Osmani impeeriumi lagunemisel aset leidnud 1,5 miljoni armeenlase tapmise genotsiidiks liigitamisega.
Türgi võimude väitel suri sel perioodil umbes 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning sama palju türklasi, kui armeenlased tõusid valitsevate osmanite vastu üles ning liitusid impeeriumiga sõjas olevate Vene vägedega.
Paavst Franciscus nimetas üle-eelmisel nädalavahetusel tapatalguid 20. sajandi esimeseks genotsiidiks, pälvides Ankara pahameele.
Davutoğlu nimetas 12. aprillil paavsti märkusi kohatuteks ning ühekülgseteks.
Türgi peaministri avalduse kohaselt peetakse Osmani armeenlaste mälestusteenistus 24. aprillil Istanbulis Armeenia apostelliku kiriku patriarhaadis.
Türklased ja armeenlased peaksid ravima eelmise sajandi haavad ning taastama inimlikud suhted, sõnas ta.