/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/04/23/3994231t1h14f1.jpg)
Armeenia kirik korraldas neljapäeval tseremoonia 1,5 miljoni Osmani impeeriumis Esimese maailmasõja ajal tapetud armeenlase kanoniseerimiseks.
Armeenia kirik kanoniseeris Osmani vägede tapetud armeenlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tseremooniast kujunes kõigi aegade suurim kanoniseerimisteenistus ning see viidi läbi enne genotsiidi aastapäeva tähistamist reedel, 24. aprillil, milleks kogunevad Armeeniasse paljud riigipead.
Armeenia kirik ei ole uusi pühakuid kanoniseerinud alates 6. sajandist.
Teenistus viidi läbi Jerevani lähedal Etšmiadzini 4. sajandist pärinevas kirikus, mida peetakse maailma vanimaks katedraaliks. Kaks tundi väldanud tseremoonia lõppes kell 19.15 kohaliku aja järgi, et sümboliseerida aastat, mil massilised tapmised algasid.
Tseremooniat juhtis Armeenia apostliku kiriku kõrgeim patriarh ja kõigi armeenlaste katoolikos Karekin II. Pärast teenistust peeti vaikuseminut ning seejärel lõid kõigi armeenia kirikute kellad üle kogu maailma.
Genotsiidiohvrite kanoniseerimisega kirik üksnes tunnistab juhtunut, see tähendab genotsiidi, ütles Karekin II enne talitust.
Armeenia riik ja hiiglaslik armeenia diasporaa on aastakümneid võidelnud Esimese maailmasõja aegsete tapatalgute genotsiidiks tunnistamise eest. Seda on ametlikult teinud üle 20 riigi, teiste hulgas Prantsusmaa ja Venemaa.
Samal ajal on tõusnud haripunkti pinged seoses Türgi keeldumisega tunnistada tapmisi genotsiidina. Türgi võimude väitel suri perioodil 1915-1917 umbes 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning sama palju türklasi.