/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/04/23/3993603t1hf98e.jpg)
Neljapäeval Brüsselis peetud Euroopa Ülemkogu jäi põgenike riikide vahel jaotamise kava osas oodatust tagasihoidlikumaks.
Ülemkogu jäi põgenike riikide vahel jaotamise osas ebamääraseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipead ja valitsusjuhid kutsusid oma avalduses üles käivitama esimest vabatahtlikku pilootprojekti rahvusvahelise kaitse alla kuuluvate põgenike ümberasustamiseks üle Euroopa Liidu, kuid ei maini selles ei inimeste hulka, keda see võiks puudutada ega ka tähtaegu.
Samas kolmapäeval ajakirjandusse lekkinud avalduse kavandis mainiti vähemalt 5000 pagulast ning väidetavalt olevat Euroopa Komisjoni president soovinud selle numbri suurendamist isegi 10 000-ni.
«Me teeme seda vabatahtlikul alusel, kuna mei pole õiguslikku alust teha seda rohkem kohustaval viisil,» selgitas Jean-Claude Juncker pärast ülemkogu antud pressikonverentsil.
«Riikide seas, kus käib tugev immigratsioonivastane debatt, valitses selge vastumeelsus võtta endale kohustusi koormuse jagamisel,» ütles Belgia peaminister Charles Michel väljaandele Politico. «See oli väga raske diskussioon,» lisas Michel, kelle riik oli üks vähestest, kes oli valmis põgenikke vastu võtma.
Vajadust liikuda pagulaste ühtlasema jaotamise suunas tunnistas neljapäeval ka Saksa kantsler Angela Merkel. «Meil peaks olema teistsugune immigrantide jaotamise vorm,» ütles Merkel.
Vastavalt Euroopa Liidus kehtivale nn. Dublini regulatsioonile vastutab varjupaigataotleja eest riik, kuhu põgenik EL-is esimesena sisenes ning sel pole õigust pagulasi teistesse riikidesse edasi saata. See tähendab, et Vahemere lõunakaldalt saabuvad põgenike massid on seadnud Malta, Kreeka ja Itaalia suure surve alla.
Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei oleks erakorraliselt ülemkogult olnud kohane oodatagi migratsioonireeglite olulist muutmist. Rõivase väitel on 10 000 põgeniku vabatahtliku jaotamise pilootprojekt siiski päevakorras.
Junckeri kinnitusel on oodata liikmesriikide pakkumisi põgenike vastuvõtmiseks Lõuna-Euroopa maadest lähinädalatel.
Peaminister Rõivas ütles Brüsselis ERR-i ja BNS-i ajakirjanikele, et seda küsimust tuleb arutada ka Eestis. «Arutelu saab olema nii valitsuse tasandil kui ka (riigikogu – BNS) Euroopa Liidu asjade komisjonis ja siis selle pealt saab edasi vaadata,» märkis Eesti valitsusjuht.