Täna 25 aastat tagasi saadeti orbiidile esimene suur kosmoseteleskoop, mis sest ajast saadik on aidanud inimkonnal tungida süvakosmose saladustesse.
Hubble'i teleskoop on 25 aastat kosmost avastanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1990. aastal kosmosesüstiku Discovery laoruumis kosmosesse saadetud Hubble'i teleskoop püsib küll siinsamas Maa orbiidil, ent pildistab kaugeid tähti ja galaktikaid ning teeb seda selgemini, kui suudaks ükski Maal paiknev teleskoop. Saladus peitub selles, et kosmoses paiknevat teleskoopi ei sega Maa atmosfäär, mis küll kaitseb siinset elu, ent moonutab ja muudab uduseks meist eemal asuvatelt objektidelt tuleva valguse.
Üks värskemaid projekte, millega teleskoop tegeleb, kannab nime Froniter Fields ja selle sisuks on kuue suure galaktikaparve jälgimine. Nende gravitatsioon toimib kui looduslik lääts, mis suurendab endi taga asuvate kaugete galaktikate valgust. Sedasi saab näha tõeliselt sügavale kosmosesse – kuni 12 miljardi valgusaasta kaugusele. Vaatlused on seni paljastanud 3000 nende galaktikate taga paiknevat galaktikat ning neid võib ka NASA avaldatud fotodel vaadelda.
Eesmärgiks on jõuda ajas nii kaugele tagasi, et näha vaid mõnisada miljonit aastat pärast Suurt Pauku moodustunud esimeste galaktikate ja tähtede tekkimist. Seda tööd jätkab Hubble'ist oluliselt suurem uus James Webbi kosmoseteleskoop. Kusjuures Webb suudab teha vaid mõne tunniga tööd, millele Hubble'il kulub päevi.