Armeenia meenutab täna mälestusüritustega saja aasta möödumist armeenlaste genotsiidist Osmani impeeriumis Esimese maailmasõja ajal. Kohal on ka mitmed erinevad riigipead, teiste seas Prantsusmaa president Francois Hollande ja Venemaa president Vladimir Putin.
Armeenlaste suur mälestuspäev: Gauck ütles «genotsiid», Obama väldib terminit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa president Joachim Gauck kasutas mälestuspäeva eel peetud kõnes esmakordselt sõna genotsiid. Gaucki sõnul mõistab Saksamaa hukka saja aasta eest toimunud genotsiidi ja tunnistab oma osalust veretöös.
USA president Barack Obama vältis oma avalduses poliitiliselt tundlikku genotsiidi-terminit, kuid rääkis selle eest kohutavatest tapatalgutest. Obama, kes ajas genotsiidi tunnistamise teemat oma 2008. aasta kampaanias, ütles, et ei ole oma seisukohta muutnud.
«Olen korduvalt rääkinud oma seisukohast 1915. aastal toimunu suhtes ega ole seisukohta muutnud. Tõsiasjade tunnistamine tuleks kõigile kasuks,» lausus ta nüüd.
Armeenia ja paljude teiste riikide ajaloolaste hinnangul tapeti aastail 1915-1917 Osmani impeeriumis 1,5 miljonit armeenlast.
Türgi võimude väitel suri sel perioodil umbes 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning sama palju türklasi.
Armeenia kirik kuulutas kõik genotsiidiohvrid neljapäeval pühakuiks.
Rahvusvahelise õiguse eksperdid tõlgendavad 1915. aasta sündmusi üldiselt genotsiidina, kuid Türgi on selle termini kasutamisest kategooriliselt keeldunud, eitades et tegemist oli süstemaatilise hävitustööga.