Tänavuse Lennart Meri konverentsi avapaneelil «Maailmakorra piirid» («The Limits of Order») osalevad Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Poola parlamendi spiiker ja kauaaegne välisminister Radosław Sikorski, Hispaania varasem välisminister Ana de Palacio ja Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse direktor François Heisbourg.
Sikorski Tallinnas: Donetski rahvavabariik on paremini relvastatud kui mõni NATO liikmesriik
24. aprill 2015, 17:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paneeli avas endine Poola välisminister ja praegune seimi esimees Radoslaw Sikorski, kes meenutas, et Ukraina president Viktor Janukovõtš kukutati seaduslikult ja seda tehti parlamendis, kus suur hulk kohti kuulus tema enda Regioonide parteile.
Sikorski nentis ka, et esimest korda pärast II maailmasõda on üks Euroopa riik teise territooriumi hõivanud ja see rikub kõiki rahvusvahelisi leppeid, sealjuures ka Budapesti memorandumit, millega Ukraina andis ära oma tuumaarsenali.
Sikorski sõnul paistis, et Putini esialgne plaan oli saavutada kontroll kogu Ukraina üle ja teha seda majanduslike vahenditega. Sealjuures soovis Venemaa iga hinna eest Ukraina föderalriigiks muutmist.
Poola seimi esimees meenutas ka Gruusia sündmusi ja Venemaa õppusi. «Venelased teevad seda, mida nad harjutavad ja teevad seda edukalt,» sõnas ta.
Krimmi käsitlesid venelased Sikorski sõnul juba 1990ndatel Krimmi lõpetamata teemana.
Ukraina ja Venemaa olukorda kommenteerides jäid kõlama kaks Sikorski mõtet: «Haige mees relvaga on ikkagi mees relvaga» ja «Donetski rahvavabariik on paremini relvastatud kui nii mõnigi NATO liikmesriik.»
Hispaania endine välisminister Ana de Palacio nentis, et praeguses maailmas on palju ohte, need on kaootilsed ja omavahel seotud: «Ajaloost näeme, et kõik on mõelnud, et elavad erakordsetel aegadel. Kaos on alati olnud, erilseks teeb praeguse olukorra tihe seotus.»
Palacio rääkis probleemide ja kohustuste tihedast seotusest. «Vahemeri on sama palju Eesti mure, kui Venemaa on Hispaania mure,» sõnas ta.
Euroopa äärmuserakondi seostas ta teatud laadi nostalgiaga – nii Podemos, Syriza kui Prantsusmaa Rahvusrinne igatsevad mingeid selliseid aegu, mida enam ei ole.
Sealjuures leidis Palacio, et väide, et viie aasta jooksul Euroopa Liidu laienemist ei tule, saadab vale signaali. On küll realistlik arvata, et ükski kandidaatriikidest ei liitu viie aasta jooksul, aga nende tõrjumine saadab vale signaali nende suhtes.
Palacio rõhutas nii Euroopa ühtsuse vajadust kui fakti, et EL on reeglipõhine organisatsioon ning tuleb selle jurude jääda.
Genfi Julgeolekupoliitika Keskuse direktor François Heisbourg nentis, et Ukraina praegune olukord on palju karmim kui Venemaal ning tõenäoliselt kukub enne Ukraina majandus.
Ta rõhus vajadusele kasvatada majandust, tõsta kaitsekulutusi ja mõelda globaalselt – Euroopa ei saa keskenduda vaid iseendale ja Venemaale, olemas on ka näiteks Hiina ja selle kolmnurga suhetega peaks tulevikus tegelema.
Euroopas on praegu olukord, kus on selgunud, et külma sõja järgne olukord ei püsi ning Lähis-Idas on hakanud lahti sulama Esimese maailmasõja järel tekkinud olukorrad.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves kordas mitmeid viimasel ajal juba kõlanud mõtteid ja nentis, et oleme praegu kõik üsna tõsises jamas.
«Me oleme reeglitepõhise maailmakorra lagunemises osalised, sest tolereerime reeglite rikkumist,» sõnas president. Illustreerimaks seda meenutas ta, et Donbassi olukorra paranedes lubatakse Venemaa vastu suunatud sanktsioone lõdvendada, ent annekteeritud Krimmi sealjuures ei mainitagi.