Soome harrastusajaloolane Seppo Jyrkinen leidis arhiivist tõendi väidetele, et Soome lenduritel oli Talvesõja ajal tsiviilohvrite vältimiseks rangelt keelatud vastase linnade pommitamine.
Soome harrastusajaloolane leidis Talvesõja kohta uut infot
25. aprill 2015, 12:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda Jyrkinen selle väite mitukümmend aastat tagasi endise õhuväeohvitseri Jorma «Joppe»Karhuneni mälestusteraamatut lugedes ning see vihje oli tal siiani meeles, kirjutab YLE.
Karhuneni kirjutas memuaarides, et neil oli keelatud Nõukogude Liidu linnade pommitamine. Nüüd aga leidis Jyrkinen sellele tõendust digitaliseeritud arhiivimaterjale uurides.
Sõjaaegsetest dokumentidest selgub, et õhuväe ainsa pommitajate rügemendi ülem andis käsu, millega ilma igasuguste eranditeta keelati linnade pommitamine.
Jyrkineni sõnul on eriti tähelepanuväärne, et tegemist ei olnud mitte propaganda vaid tavalise sõjaväelise käsuga, mis anti kaks nädalat pärast Talvesõja puhkemist.
«Talvesõja esimesel päeval pidi Soome seisma silmitsi õhuterroriga, kui pommitati Helsingit. Elu kaotas ligi sada inimest. Teine huvitav fakt on see, et nii Briti kui USA õhujõud pommitasid tsiviilisikuid ilma igasuguse kahetususeta. Sama tegid sakslased ja Nõukogude liit,» kommenteeris Jyrkinen.
Jyrkineni sõnul püüdis Soome sama liini jätkata ka Jätkusõja ajal, mil võideldi koos natsi-Saksamaaga, ent peagi linnade pommitamise absoluutset keeldu enam ei rakendatud. Lubatud oli Lotinanpelto, Aunuse ja Petroskoi pommitamine, ent päev pärast seda, kui anti käsk seda teha, sai õhuväe ülem uuesti käsu tsiviilelanike pommitamisest hoiduda.
«Ehk siis tsiviilelanike ründamise keelust peeti endiselt kinni ka siis, kui linnade territooriumil asuvaid sõjalisi sihtmärke võis pommitada,» selgitas Jyrkinen.
Jyrkineni sõnul viitavad tõendid, et Soome üritas vältida tarbetuid inimohvreid ja takistada sõjaväelaste kättemaksuaktsioone. Selle põhjustas muuhulgas see, et Soome ise pidi sõja ajal taluma väga jõhkrat pommitamist.
Jyrkinen lubas pommituskeelust homme oma veebilehel ka artikli avaldada.
Talvesõda oli Teise maailmasõja ajal aset leidnud sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel.
Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.