Meri konverentsilt: Putin pakub venemaalastele uut lepingut, aga see ei tööta

Vladimir Milov.

FOTO: Rene Suurkaev

Vladimir Putin pakub venemaalastele uut lepingut, mis aga sellega kaasneva isikliku heaolu languse tõttu ei tööta, ütles täna Lennart Meri konverentsil esinenud Venemaa ühiskondliku liikumise Demokraatlik Valik juht Vladimir Milov.

Senise lepingu põhimõte oli, et riik parandab rahva majanduslikku seisundit, rahvas on vastutasuks vait ja loobub poliitilistest õigustest. Milovi sõnul pakub Putin nüüd uut lepingut põhimõttel, et Venemaast saab suurriik, kes seisab vastu USA-le, rahvas peab selle nimel olema valmis kannatama.

Milovi hinnangul see aga ei toimi, sest see tähendab majanduslikke kannatusi ning kellelegi ei meeldi süsteem, mille Putin on viimase 15 aasta jooksul loonud. «Nii pea kui Vene inimeste külmikutes saavad varud otsa, tekib erinev Venemaa,» arvas Milov.

Milov ei pidanud tõeseks väidet, nagu oleks venemaalased agressiivsed, tema hinnangul on selliseid inimesi umbes viis kuni kümme protsenti Vene elanikkonnast. «Venemaal pole mingisugust impeeriumi-palavikku,» ütles Milov, kes samas nentis, et venemaalased usuvad välisriike ohtlikena kujutavat propagandat.

Vasakult paremale: Vladimir Milov, Masha Gessen, Artemi Troitski. Fotod: Rene Suurkaev.

FOTO: Rene Suurkaev

Lisaks Milovile esinesid paneeldiskussiooni teemal «Vene ühiskond: viljakas pinnas kahjulikule režiimile?» ka Levada Keskuse uuringujuht Aleksei Levinson, USAs elav venelasest ajakirjanik Masha Gessen ning Eestis elav vene ajakirjanik ja akadeemik Artemi Troitski.

Aleksei Levinson.

FOTO: Rene Suurkaev

Levinson juhtis tähelepanu Krimmi annekteerimise järel rekordkõrgele – 88 protsendile – kerkinud Putini toetusreitingule, mis on nüüd püsima jäänud 85 protsendi juurde. Levinson tuletas meelde, et viimati oli Putini toetus nii kõrge Vene-Gruusia 2008. aasta augustisõja ajal.

Levinsoni sõnul on Vene ühiskonna üheks sambaks praegu USA-vastasus, mis on kõrgeim alates 80ndatest. Tema hinnangul soovivad venelased suurvõimu staatust ning saada võrdseks USAga. «USA on üheaegselt rivaal ja eesmärk,» märkis Levinson, kes samas lisas, et kuigi paljud venemaalased toetavad Putini USA-vastasust, siis nad pole valmis selle nimel võitlema.

Levinson tõi arvamusuuringutele viidates uue nähtusena välja asjaolu, et kuigi märkimisväärne osa venelastest usub, et Donbassis on Vene sõdurid, siis nad samal ajal usuvad ka, et Venemaal on õigus seda eitada.

Sotsioloogi sõnul eristab praegust suhtumist NLi ajast see, et vene inimesed tahavad panna ennast uskuma selles, mida võimud räägivad, inimesed valetavad endale ja nad ei soovi tõega silmitsi seista.

Troitski leidis, et uuringuid ei saa usaldada, kuna need on läbi viidud hirmuõhkkonnas, mis iseloomustab tänast Venemaad. Tema sõnul karvad kardavad ausalt rääkida isegi anonüümselt, sest ei taha sattuda sekeldustesse. Venemaalaste toetust Putinile pidas ta pinnapealseks. «Kõik inimesed, kes on Putini või Vene suurriigi eest valmis surema, surevad juba Ukrainas,» märkis Troitski.

Lisaks hirmule tõi Troitski ühe tegurina välja ka ühiskonnas levinud lootusetuse meeleolu. Tema sõnul eristab see Venemaad NSVList, kuna viimases oli levinud lootus ja usk paremasse tulevikku. «Apaatia, hirm ja lootusetus juhivad Venemaad,» leidis Troitski.

Levinson vaidles Troitskile vastu, leides, et praegu Venemaad valitsev režiim pole üles ehitatud hirmule, vaid millelgi muule ja seda tuleks lähemalt uurida. «Venemaa teeb praegu midagi uut,» märkis Levinson, kelle sõnul ei saa praegust olukorda seletada üksnes läbi ajaloolise konteksti.

«Venemaa ei ole veel totalitaarne riik, aga on sinna poole,» märkis Gessen, kelle sõnul aitas putinismi sünnile kaasa see, et 1990ndate alguses ei tegeletud Venemaal piisavalt tõsiselt nõukogude minevikuga. «Kardan, et õige pea pöördub Venemaa vallutustelt sisemistele repressioonidele,» lisas Gessen.

Tagasi üles