Nepali maavärin nihutas tervet Katmandu linna 3 meetrit

Saksa päästemeeskond tõi kaasa koerad, kes otsivad Katmandus varemetest ellujäänuid. Foto: SCANPIX

Nepali raputanud maavärin nihutas tõenäoliselt kogu Katmandu linna umbes kolm meetrit lõuna poole, on selgunud esialgsetest andmete analüüsist. 

Cambridge'i ülikooli teadlase James Jacksoni sõnul jõuti selle järelduseni maavärina järel läbi Maa liikunud helilaineid analüüsides, kirjutab The Times of India.

Tõenäoliselt Katmandu piirkond ka tõusis umbes pool meetrit ning sellest põhja poole jääv piirkond vajus umbes sama palju. Muutused võivad olla piisavalt suured, et tekkib vajadus muuta kõige täpsemaid kõrguste kaarte. Kõige vähem mõjutas maavärin tõenäoliselt Džomolungmat.

Katmandu oru all paikneb umbes 150 kilomeetri pikkune ja 50 kilomeetri laiune murrangujoon, kus aastakümnete jooksul kogunenud pingete tulemusel toimuski maavärin – pealmine kivimikiht libises lõuna poole alumise peale.

Murrangujoon asub India ja Euraasia laama kohtumisalal, kus India laam liigub igal aastal umbes viis sentimeetrit Euraasia laama alla. Selle sama protsessi tulemusel on tekkinud ka Himaalaja mäestik.

Singapuri teadlane Paul Tapponnier rääkis lehele, et läheduses on toimunud teisi veel suuremaid muutusi põhjustanud maavärinaid. Näiteks Jaapani 2011. aasta Tohoku maavärina tulemusel liikus ookeani põhjas paiknev laam ligi 50 meetrit, samuti toimusid suured nihked rannikualadel.

Himaalaja mäestikus nihutas 1950. aastal Assamit tabanud maavärin mõnel pool pinnast ligi 30 meetrit.

Seekordne maavärin magnituudiga 7,8 oli Tapponnieri sõnul sealjuures piirkonna tüüpilistest tugevatest maavärinatest väiksema purustusjõuga. Piirkonnas on sageli ka maavärinaid magnituudiga 8,2 kuni 8,5. See tähendab aga ka, et tõenäoliselt ei vabanenud kogu murrangujoonel kogunenud pinge.

Paljud ekspedid nõustuvad, et piirkonnas on oodata kindlasti veelgi tugevaid maavärinaid, ent keegi ei tea, millal täpselt.

Melbourne'i maateaduste ülikool teadlase Gary Gibsoni sõnul on viimase 1000 aasta hooksul toimunud Katmandu piirkonnas keskmiselt kord saja aasta jooksul maavärin, mille magnituud on üle 7,5. Kahe maavärina vahele jääv ajavahemik on olnud sealjuures siiski 23 kuni 273 aastat.