/nginx/o/2015/05/13/4058839t1h71e4.jpg)
Täna avalikustab Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker plaani, kuidas jagada põgenikke Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, et kergendada saabujate tohutute hulkade all ägavate riikide koormat.
Täna avalikustab Euroopa Komisjon plaani põgenikeprobleemiga tegelemiseks
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
13. mai 2015, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt pannakse paika soovituslikud kvoodid, kui palju varjupaigataotlejaid üks või teine riik vastu võtma peaks. Kvoodi arvutamise aluseks võetakse tõenäoliselt nii riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT), rahvaarv kui juba vastu võetud põgenike hulk.
Suurbritannia siseminister Theresa May on kinnitanud, et Ühendkuningriik kohustusliku ümberpaigutamise või ümberasustamise programmis ei osale. May on The Timesi veergudel kirjutanud ka, et majandusmigrante Ühendkuningriik vastu võtma ei hakka ja saadab nad tagasi kodumaale. Eesmärgiks on heidutada ka järgmisi potentsiaalseid majandusmigrante, kes näevad siis, et Euroopasse ei saa nii hõlpsasti.
Ka Iirimaa ja Taani on juba teatanud, et kasutavad oma opt out õigust soovitusi mitte järgida. Komisjon on kinnitanud, et austab nende otsust.
Brüsseli võimalikule põgenikekvoodile seisavad vastu ka mitmed Ida-Euroopa riigid, mis on seni vastu võtnud tegelikult vaid käputäie põgenikke, ent tõrguvad siiski ühiskoorma jagamisest. Ungari peaminister Viktor Orban on teatanud näiteks, et põgenike jaotamise idee on hullumeelne ja ebaõiglane.
Saksamaa võttis seevastu ainuüksi eelmisel aastal vastu 47 500 asüülitaotlejat ja Rootsi 33 000. Rootsi on ka ainus riik, mis on lubanud varjupaika kõigile Süüria kodusõja eest põgenejatele.
Seni on ELi liikmesriigid võtnud põgenikke vastu täiesti vabatahtlikkuse alusel ja sageli Dublini regulatsiooni järgides, mis tähendab, et asüülitaotlusega tegeletakse selles liikmesriigis, kuhu põgenik kõigepealt saabub, mitte mingis kolmandas, kuhu ta saadetakse või tahaks minna.
Itaalia, Kreeka, Küpros ja Malta ei suuda enam üle Vahemere saabuvate inimhulkadega toime tulla ja on palunud teistelt ELi liikmesriikidelt abi koorma jaotamisel.