/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/27/29228t1h1f74.jpg)
Venemaa alalise esindaja Euroopa liidu juures Vladimir Tšižovi sõnul Moskva oma seisukohta Vene-Eesti piirilepingu küsimuses ei muuda.
Tšižov: Venemaa seisukoht piirilepingu osas pole muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen probleemi eellooga kursis, osalesin omal ajal Moskvas piirilepingute allkirjastamise tseremoonial (piirileping koosneb kahest dokumendist, millest üks käsitleb maismaa- ja teine merepiiri - BNS). Ning siis paistis kõik väga optimistlikus valguses. Ent siis mängisid nähtavasti Eestis oma rolli mingid poliitilised kaalutlused ning ratifitseerimisseadusesse ilmus see vaidlusi põhjustanud formuleering,» ütles Tšižov usutluses BNSile.
Diplomaadi sõnul oli naiivne loota Venemaa nõustumist niisuguse vaieldava formuleeringuga, sest kui lähtuda rahvusvahelise õiguse kaanonitest, ei tähenda vaidlusalune formuleering midagi muud kui kaudselt väljendatud territoriaalseid pretensioone.
«Ma arvan, et piirilepingu puudumist kahe naaberriigi vahel saab vaevalt pidada normaalseks. Kodanike igapäevaelus ei anna lepingu puudumine ilmselt suurt kuidagi tunda, samuti ei mõjuta see piiriületuste arvu, kuid üldtunnustatud rahvusvaheline õiguspraktika ütleb selgelt, et parem on piirilepingut omada kui mitte omada. Nii et Venemaa on nende lepingute sõlmimiseks valmis. Meie seisukoht on Eestile teada. Ma lähtun sellest, et pall on täielikult Eesti poolel,» ütles Vene diplomaat BNSile.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingud 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisati sisepoliitilistel põhjustel seadusele preambul, mille kohaselt pidas riigikogu leppeid ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute hinnangul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.