/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/06/04/380066t1ha3b4.jpg)
Eesti Välispoliitika Instituudi direktori Andrus Kasekambi hinnangul on paremäärmuslike parteide esitõusu Euroopas tinginud muuhulgas seegi, et peavooluerakonnad on immigratsiooniküsimust ignoreerinud, valija soovib aga selle teema käsitlemist.
Kasekamp: peavooluparteid on immigratsiooniteemat eiranud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valija Euroopas nõuab selle teemaga tegelemist,» rääkis Kasekamp ETV välispoliitikasaates «Välisilm».
Kasekamp ei nõustunud, et Euroopas levival paremerakondade edul oleks üks ja üle-mandriline põhjus, pigem tuleks iga riigi puhul valimistulemusi vaadata eraldi.
«Ma ei usu, et paremerakondadel läheb kergelt see võimule tulek,» sõnas ta, viidates sellele, et tegelikult ei ole konservatiivid teinud parimat valimistulemust. «Sageli on sotsiaaldemokraadid ikka rohkem kohti saanud, kuid konservatiivid on nende vastu suutnud edukamalt liitlasi leida.»
«Pärast II maailmasõda oli erakondlik süsteem Euroopas pikalt stabiilne, ideoloogia mängis suurt rolli. 1990. aastail hakkas süsteem lagenema, mõlemad peavoolu suured erakonnad on kaotanud toetajaskonda,» leidis Kasekamp.
«Nad moodustavad küll valitsusi, aga toetajaid ja liikmeid neile juurde pole tulnud. Moodustatakse uusi erakondi, paremäärmuslikke või ka vasakpoolseid, rohelisi näiteks. Peavooluparteid on üksteisele lähenenud, pehmendanud oma ideoloogilist jäikust,» kirjeldas ta.
«Kindlasti oli 11. september 2001 suur võimalus paremäärmuslastele, sest tekitas kergesti islamihirmu. Külma sõja ajal oli paremäärmustlastele oluline loosung antikommunism, aga see enam kedagi ei huvitanud,» selgitas politoloog, lisades, et paremäärmuslastel on ühisosa vasakäärmuslastega: mõlemad on globaliseerumisvastased.
«Euroopas valitseb nende suhtes kaks suhtumist: osalt jäik eitus ja isolatsioon, teisalt Austrias Haideri Vabaduspartei võeti valitsusse, samuti on Itaalias neofašistid võimul, parteijuht Gianfranco Fini on parlamendi spiiker, välisministrina on ta Eestiski käinud – partei on ennast mõnevõrra mugandanud, pehmendanud kuvandit. Mõnikord see töötab, teinekord mitte,» tõdes Kasekamp.