Läti parlamendi väliskomisjon arutas kolmapäeval Läti seisukohta Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustusliku pagulaskvoodi kehtestamise küsimuses.
Läti seimikomitee arutas EL-i pagulaskvoote
13. mai 2015, 18:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi parlamendisekretär Zanda Kalniņa-Lukaševica rääkis, et EL-ist on viimase aasta jooksul varjupaika taotlenud üle 185 000 inimese. Suurem osa neist on Süüriast, kuid hulk põgenikke on tulnud ka Somaaliast ja Eritreast. Läti on andnud varjupaika 20 süürlasele, Rootsi aga ligi 17 000-le.
Siseministeeriumi riigisekretär Ilze Pētersone-Godmane ütles, et Lätis on 1998.- 2014. aastani ajutist kaitset taotlenud umbes 1500 inimest, pagulase staatus on antud 65 inimesele.
Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel peaks Läti vastu võtma 220 pagulast ehk 1,1 protsenti 20 000 inimesest, keda plaanitakse kava alusel kolida ümber teistesse liikmesriikidesse.
Ümberasustamine puudutab neid inimesi, kes viibivad väljapool EL-i territooriumi, näiteks Põhja-Aafrika ja Lähis-ida põgenikelaagrites ning on ÜRO-lt juba saanud pagulase staatuse, ütles varasemalt Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper BNS-ile.
Ettepaneku alusel paigutataks Eestisse 1,63 protsenti ehk 326 ja Leetu 1,03 protsenti ehk 207 kõnealustest inimestest.
EL on asunud rakendama otsustavaid meetmeid vastuseks üle Vahemere saabuvale põgeniketulvale.
Läti ei toeta kohustuslike liikmesriikidele pagulaskvootide kehtestamist. Üheks põhjenduseks tuuakse asjaolu, et Läti ei ole suutnud veel integreerida Nõukogude võimu ajast pärinevaid venelasi ja teisi vene keelt kõnelevaid elanikke.