Igor Taro Ukraina päevik: 13.05.

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ukraina kaitseministeerium

Kuigi esmapilgul võib uudiseid Ukrainast võtta kokku ühise nimetajaga «idarindel muutusteta», kulgeb sõjategevus Donetski ja Luganski oblastites siiski aeglase, kuid kindla eskalatsiooni teed. Tulisemates pingekolletes ei tehta enam vahet keelatud ja lubatud relvasüsteemidel, Ukraina armee positsioonid langevad nii suurekaliibriliste suurtükkide kui miinipildujate laustule alla.

Endiselt on suurimateks pingekolleteks Širokino asula Mariupolist idas, Donetski lennujaama ümbruse külad ja Štšastja linnake Luganskist põhja pool. Uue intensiivse tuletegevuse sihtkohana on tulnud juurde Gorlovka linnastu, kus elas rahu ajal sadu tuhandeid inimesi ning kuhu viimastel kuudel on Venemaa poolt relvastatud ja varustatud üksused koondanud suurel hulgal soomustehnikat.

Gorlovka on oluline asula Donetskist 40 kilomeetri kaugusel kirdes, kuna võimaldaks vajadusel korraldada vastutegevuse operatsioone Donetskit põhja poolt piiravate Ukraina armee üksuste vastu. Uutel prognoosikaartidel on Gorlovka märgitud ühe tõenäolise lähtekohana, kust võib alata uus Kremli poolt orkestreeritud pealetung Ukraina kontrollitud territooriumile.

Vene päritolu ebaseaduslike relvarühmiste taktika on viimasel ajal keskendunud ukrainlaste eesliini lauspommitamisele. Võimalik, et sedasi proovivad nad pideva survega purustada ukrainlaste kaitserajatisi ning sundida neid kriitilistel rindelõikudel taanduma. Samas on katkematu raudrahe all viibimine paras psühholoogiline pinge. Kui muid kaotusi on kehvasti pidava vaherahuga jäänud vähemaks, siis ootamatust miinipildujalöögist haavatuid tuleb ette üsna regulaarselt.

OSCE on seni tõdenud, et Minski kokkuleppeid raskerelvastuse lahkuviimise kohta pole täitnud kumbki osapool, kuid selle kõige ilmekamaks rikkumiseks oli ilmselt 9. mai paraad Donetskis, kus otse telekaamerate eest veeres läbi kogu rindejoone lähistel keelatud arsenal.

Kui palju tanke täpselt Donetski ja Luganski oblastitesse on koondatud, seda Ukraina eriteenistused ei tea, kuid vaatlejad on täheldanud hulga märke nende üsna muljetavaldavast hulgast. Näiteks jõudis Ilovaiski raudteejaama viimati järjekordne abisaadetis Venemaalt kümnete tankimootoritega.

Donetski lennujaama piirkonnas alustas aktiivset tööd Vene armee raadioluure ning side mahasurumise tehnika. Selle tulemusena ei saa Ukraina armee enam Donetski lähiümbruses rakendada vaatlus-droone, kuna neid on hakatud massiliselt üle võtma. Midagi sarnast koges Gruusia 2008. aasta kevadel, kui jäi ilma suurest hulgast Iisraeli luuredroonidest, mida kasutati piirialade jälgimiseks. Need lasti muidugi robustsemal viisil alla. Vaatlusvõimekuse piiramine pole igal juhul Ukrainale hea märk. Nende luureandmed kõnelevad järk-järgulisest venelaste jõudude ja tehnika koondamisest eesliini suunal.

Ukraina poolel jätkub samal ajal kaevikute kindlustamine ning punkrite ehitamine eesliini taga. Paljukõneldud Ukraina päritolu tankitõrjekompleks Stugna peaks jõudma terrorivastse operatsiooni ala relvastusse, kuid täpsed hulgad ja tähtajad on hetkel määramata. Niinimetatud referendumitest Donetski ja Luganski oblastites möödus sel nädalal aasta ning nüüd elavad okupeeritud piirkonnad sootuks uut elu, mida iseloomustab majandusblokaad ja päise päeva ajal röövidega end elatavad relvastatud jõugud. Viimastel andmetel on üks sealsete marionettvalitsuste kaitseministritest Moskvas kelmuse eest tagaotsitav kriminaal ning see kõnekas fakt iseloomustab paljuski aasta jooksul Venemaa poolt Ida-Ukrainas kordasaadetut.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles