NASA kaart paljastab Maa kõige pilvisemad alad

NASA kaart Maad ümbritsevatest pilvedes Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuur NASA avaldas 13 aasta jooksul kogutud info põhjal tehtud kaardi, millel on näha Maad ümbritsev pilvkate.

NASA uuris pilvi 2002. aasta juulist kuni selle aasta aprillini ning satelliitfotode põhjal koostati pilvisuskaart, kirjutab NBC News.

Mida heledam ala, seda enam on pilvi.  Helesininised alad on väheste pilvedega, tumesinist värvi alad aga näitavad pilvede puudumist.

NASA uurijate andmetel on kaks kolmandikku Maast kogu aeg pilvede poolt varjatud. Ookeanide kohal on pilvevabasid alasid alla kümne protsendi.

Pilved ei kogune ükskõik kuskohas, vaid on kolm teatud piirkonda, kus neid on rohkem ja üks neist piirkondadest on põhjapöörijoonel.

Need kolm paksu pilvevaibaga piirkonda on nagu vööd ümber Maa. Kõige kitsam pilvepiirkond asub ekvaatoril ning kaks laiemat põhjapöörijoonel ehk Vähi pöörijoonel ja lõunapöörijoonel ehk Kaljukitse pöörijoonel.

Põhjapöörijoonest algab põhja-parasvööde ja lõunapöörijoonest lõuna- parasvööde. Põhja-parasvöötme ja lõuna-parasvöötme vahele jääb palavvööde.

Kuigi põhjapoolkeral on pilvi enim Kesk-Euroopa kohal, ulatub pilvkate ka põhja poole.

Põhja- ja lõunapöörijoonel asuva pilvkatte moodustamise taga on atmosfääri tsirkulatsioon. See toob keskmiste laiuskraadide ja ekvaatori vahele jäävatel aladel nagu Põhja-Aafrikas, Lõuna-Euroopas ja Austraalias kaasa hõredama pilvkatte või pilvede puudumise.

Pilvedeta alad on ka ekvaatorist kummalegi poole jäävad, 30 – 35 laiuskraadi juures asuvad subtroopilised piirkonnad.

Seal toimub Hardley tsirkulatsioon, mille puhul ekvaatori juures õhuvoolud kerkivad, kuid langevad uuesti 30-35 laiuskaardil.

NASA teadlased rõhutasid, et lisaks õhumassidele mõjutavad pilvkatte teket veel mitmed tegurid, kaasa arvatud mäestikud. Mäestikud sunnivad õhumasse kerkima ning mäestike kohal tekivad sademed tuule puhumise suunas. Kui õhumass jõuab üle mägede, siis on selles üsna vähe niiskust alles.   Selle ilmingu tõttu on mägede teisel poolel asuvates piirkondades kuivus.

Üks selline ala on Himaalaja mäestiku põhjaosa.