Grybauskaite keeldus vastamast intervjuus Läti telekanalile eelnevalt kooskõlastamata küsimustele

Leedu president Dalia Grybauskaite Foto: SCANPIX

Läti riikliku telekanali eile õhtul eetris olnud intervjuu Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega on põhjustanud lõunanaabrite juures suurt arutelu, sest Leedu president keeldus vastamast eelnevalt kooskõlastamata küsimustele, lubades vastasel juhul katkestada usutluse.

Saate «1:1» intervjuu Leedu riigipeaga viis läbi läti teleajakirjanik Gundars Reders ning usutluse põhiteema oli poliitiline olukord Ukrainas, Balti riikides ning mujal maailmas, vahendas Läti venekeelne uudisteportaal rus.tvnet.lv.

Saade muutus teravaks siis, kui lätlane küsis intervjuu lõpus Grybauskaitelt, milline on presidendi seisukoht küsimuses, kas Leedus peaks lubama ametlikult registreerida samasooliste abielud, mille peale vastas Grybauskaite: «Leedus on selle üle suur debatt. Arvan, et see teema ei olnud tegelikult küsimuste nimekirjas.»

Reders proovis siis järgmisena küsida Grybauskaitelt, kas Leedu on võtnud õppust Zolitūde-tragöödiast (2013. aastal Riia Zolitūde linnaosas toimunud leedulastele kuuluva Maxima poe varing, milles sai surma 54 inimest - toim), mis kutsus lätlaste seas esile avaliku meelepaha naaberriigi presidendi ehk Grybauskaite suunas.

«Arvan, et me ei ole selles küsimuses eelnevalt kokku leppinud. Ma ei taha sellest rääkida. Leian, et esmalt lepime teatud küsimustes kokku, mitte aga ootame 40 minutit, et küsida mult küsimust, mis ei olnud eelnevalt kokkulepitud. Juhul kui olete oma küsimustega ühel pool, siis oleme lõpetanud,» lausus Leedu president.

Samuti jäi läti ajakirjanik vastusest ilma küsimusele, mis puudutas Leedu korvpalli, sest ka see teema ei kuulunud eelnevalt kokkulepitud küsimuste loetellu.

Intervjuu Leedu presidendiga on põhjustanud lätikeelses sotsiaalvõrgustikus kommentaaride laviini: arutletakse selle üle, kes siiski käitus õigesti.

Lätikeelsed Twitteri kasutajad on jagunenud kahte leeri – üks pool on Leedu presidendi poolt, teine toetab aga «ausat ajakirjandust».

Mõni kommentaator tõi esile, et ajakirjanike ülesanne on näidata intervjueeritava õiget palet.

Üks sotsiaalvõrgustiku kasutajaist mainis, et poliitik, kes ei ole võimeline vastama «küsimusele, mis ei ole eelnevalt kokkulepitud ega selgeks õpitud», annab kaaluka põhjuse teda enam mitte uskuda.

Osa Twitteri kasutajaist märkis, et kõrgematel ametnikel peaks olema välja kujunenud seisukoht tähtsates küsimustes.

Vaata intervjuud siit (alates 26:00).