Lužkov süüdistas Medvedevit Stalini ajale iseloomulikus surve avaldamises
29. september 2010, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene ajaleht The New Times avalikustas täna Juri Lužkovi kirja president Dmitri Medvedevile, milles ta süüdistas riigipead Stalini ajajärgule iseloomulikus surve avaldamises ja tsensuuris.
Lužkov kirjutab sellest, et 17. septembril kutsus presidendi administratsiooni ülem Sergei Narõškin teda Kremlisse ja tegi selgeks, et tal on ülesanne arutada tema vallandamise teemat linnapea ametist.
«Minu küsimusele, mis alustel mind tahetakse ennetähtaegselt vabastada, kuulsin vastuseks, et usalduse kaotuse tõttu. Kui uurisin, miks mind enam ei usaldata, siis sellele ma vastust ei saanud.»
Lužkov tunnistab, et talle pakuti võimalust lahkuda omal soovil ja rahulikult. «Kui ma vabatahtlikult ei lahku, siis vabastatakse mind töölt presidendi määrusega koos eelpooltoodud põhjendusega. Mõtlemisaega anti «homseni».»
Järgmiseks päevaks Lužkov mingit avaldust ei kirjutanud ja nii anti talle veel nädal.
«Selle nädala jooksul mõtisklesin tõsiselt demokraatia üle, millest Te nii tuliselt rääkisite Jaroslavli foorumil.»
«Esimesi demokraatia ilmingud sain tunda oma nahal ja seda pärast Vladimir Poznerile telesaates antud ausat vastust kuberneride ja Moskva ning Peterburi linnapeade otsevalimisest,» kirjutas ta.
Lužkov kinnitas, et tema arvates on vaja pöörduda tagasi otsevalimiste juurde.
Täpselt päev hiljem kommenteeris riigipea, et «kes pole nõus – võib lahkuda».
«Ma tulin Teie juurde lahkumisavaldusega, kuid Te ei võtnud seda vastu ega lugenud isegi mitte läbi. Aga ju seal räägiti mitte ainult minu vabastamisest.»
Võib-olla oli avalduses palju olulisem see, et meil on valitsenud alates 1937. aastast hirm öelda välja oma arvamust, kirjutas ta.
«Kui riigi juhtkond toetab selliste väljaütlemisega seda kartust ja kui riigiduumas räägitakse, et parlament pole diskuteerimise koht ja kui riigil on ainult üks juht, kelle sõnad raiutakse graniiti, siis kuidas saab seda kõrvutada Teie väljaütlemistega «demokraatia arengust». »
Nüüd veel üks Jaroslavlis tehtud märkus, et «need, kes pole nõus, võivad minna opositsiooni». See meenutab juba minevikku - «need, kes pole nõus, on vastu».
«Rahutuks teeb ka Moskva linnapea vastu suunatud infosõda. Ma ei ütle siin, et Lužkovi vastu. Te vajate teist linnapead, kes oleks «oma». Lužkov on iseseisev ja ebamugav. Suurteks valimisteks tuleb varem valmistuda ja parem on panna ametisse teine inimene. Mõistetav.»
Seetõttu sai Kremlist tulnud korralduse alusel alguse Moskva linnapea mustamine. Galina Višnevskaja (sopran, PM) võrdles selle ulatust nõukogude ajal nähtud laimukampaaniaga Mtsislav Rostropovitši (maailmakuulus tšellist, PM) ja tema enda vastu.
Lužkov kirjutab, et ei taha ajalooga rohkem paralleele tõmmata, kuid neid on tema sõnul veel.
Medvedevile saadetud kirjas puudutab Lužkov Himki metsa teemat ja ajalehtedes Moskovski Komsomolets ning Rossiiskaja Gazeta sellest ilmunud artikleid.
Lužkov meenutab, et ei tahtnud metsa läbiva maantee kohta midagi öelda, kuna trass läbib Moskva oblastit. Arvamust tekkinud konflikti kohta taheti temalt kui majandusmehelt ja linnaehitajalt. Need kaks artiklit põhjustasid juba tuttavat vastukaja ja said meeri vastu suunatud enneolematu rünnaku ajendiks, mitte põhjuseks, kirjutab ta.
«Ülesanne oli antud: koristada ära. Motiiv on olemas. Tegutsege!»
Kõik on nagu sõjaväes. Meetod on tuntud juba ammu : avalik laimamine. Kõik vahendid sobivad, ka finantsilised. Tsiteeritakse «Kremli nimetuks jäänud allikat».
Kõige eesmärgiks oli sundida linnapea lahkuma vabatahtlikult või siis vabastada ta ametist usalduse kaotuse tõttu, selgitab ta.
Lužkovi sõnul polnud ühiskond taolise laimukampaaniaga nõus. Moskvas polnud ühtegi ühiskondlikku ja professionaalset organisatsiooni, kes ei oleks linnapeale toetust avaldanud.
Lužkov ei mõista, kas demokraatiast rääkides oli president siiras Jaroslavlis või reaalses elus.
Lužkovi sõnul sattus presidendi lähikond poliitilisse tupikusse. Igasugused «nemtsovid» ja «igavesti erimeelsed» said võimaluse karjuda presidendile, et kui ta Lužkovi kohalt maha ei võta, siis on ta nõrk juht.
Lužkov kirjutas, et vabatahtlikult ta ei lahku. Meeri ametitoolist ta kinni ei hoia, külla aga hindab kõrgelt moskvalaste teenimist.
Medvedevile saadetud kirja saab täies ulatuses lugeda The New Timesi koduleheküljelt.
Medvedevi pressisekretär Natalja Timakova sõnul jõudis kiri presidendini pärast vallandamismääruse allkirjastamist.