Millega võluda ELi idapartnereid?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Läti president Andris Bērziņš tervitas Riias toimuval idapartnerluse tippkohtumisel soojalt oma Ukraina ametivenda Petro Porošenkot.
Läti president Andris Bērziņš tervitas Riias toimuval idapartnerluse tippkohtumisel soojalt oma Ukraina ametivenda Petro Porošenkot. Foto: Reuters/ScanPix

Eile ja täna Riias toimuva Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumise silmatorkavaim osa – 28 liikmesriigi ja kuue idapartneri ühisdeklaratsioon – lehe trükkimineku ajaks veel avalikkuse ette ei jõudnud. Ehkki riigipead ja valitsusjuhid kinnitavad selle juba täna, ei olnud tekst eile tõenäoliselt veel valmiski ja käisid viimased arutelud sõnastuse nüansside üle.

«Tippkohtumise tekstid võivad paista küll igavad, ent need on siiski kõrgeimal tasemel deklaratsioonid,» kommenteeris Eesti idapartnerluse keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar. Mingis mõttes on tegu inventuuriga – kui kaugele on idapartnerid jõudnud, mis neid ees ootab, kuidas hindavad 34 riiki praegust olukorda.

Nii suure hulga erinevate riikide ühist hinnangut millelegi saada ei ole kerge ja kuluaarides räägitakse, kuidas mõjutab mõningate osaliste väljaütlemisi idapoolne n-ö mittepartner Venemaa. Selged huvigrupid eristuvad ka 28 ELi liikmesriigi seas. Eesti kuulub muidugi nende hulka, kes sooviks idapartneritele rohkem pakkuda. Lõunapoolsetel riikidel on aga mureks rohkem Vahemeri ja selletagune olukord.

Tagasi üles