Soome endine president Halonen: Eesti suhtub Venemaasse «posttraumaatiliselt»

Tarja Halonen Foto: SCANPIX

Soome kunagise presidendi Tarja Haloneni sõnul ilmestab Eesti suhtumist Venemaasse seni väljend «posttraumaatiline».

Eestis toimusid mai alguses suured sõjalised õppused, kuna idanaaber Venemaa on viimasel ajal rikkunud sageli Eesti mere- ja õhupiiri ning naaberriigi presidendi Vladimir Putini retoorika on läinud aina ründavamaks, kirjutab YLE.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves soovib oma riiki püsivaid NATO üksusi, kuid Haloneni sõnul näeb Soome olukorda Eestist erinevalt.

YLE Radio1 hommikusaates rääkinud Haloneni sõnul ei kahetse ta 2008. aastal öeldut, et Eesti suhtub Venemaasse «posttraumaatiliselt» ning tema arvates ei ole see ka 2015. aastal muutunud.

Haloneni sõnul on Soome Venemaaga peetud sõdadest täielikult toibunud, kuigi mõningate tagasilöökidega. Eestile jäi aga «vägivaldse abielu lahutamise» järel pinna alla pulbitsema iseseisvuse kaotamise kartus.

«Eesti jaoks oli Nõukogude Liidust eraldumine psühholoogiliselt raske,» nentis kunagine president.

Haloneni sõnul on Soome ja Eesti julgeolekupoliitika vaatenurgad ning arusaamad erinevad.

«Soome ja Eesti näevad erinevatel ajaloolistel põhjustel olukordi erinevalt. Kõige tähtsam on püüelda olukorra poole, mis aitab erinevusi mõista,» jätkas Halonen.

Halonen andis sel kevadel loenguid USAs Harvardi ülikoolis ning tema sõnul suhtuvad ameeriklased Venemaa ohtu märgatavalt mustvalgemalt kui näiteks Soome või Eesti.

Ekspresidendi arvates on eestlased ja soomlased võrreldes ameeriklastega oma suhtumises pragmaatilisemad.

YLE uuringu kohaselt soovivad soomlased eestlastega tihedamat kultuuri-, turismi- ja majandusalast koostööd. Soome ei näe vajadust teha Eestiga rohkem otsest kaitsekoostööd.

«Meil on juba kaitsekoostöö teiste Põhjamaadega ning olukord on sama nagu Eestiga, sest ka nende hulgas on NATO liikmeid. NATO liikmelisus ei ole probleemiks. Suured miltaarõppused peaksid toimuma laiemalt ja Põhjamaade, ELi riikide ja NATO osavõtul,» selgitas Halonen.

Soome endise presidendi esimesed mälestused Eestist pärinevad ta lapsepõlvekodust Kallios. Haloneni isa kuulas  Eesti raadiosaateid saamaks teada, mis Eestis pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni toimub.

«Ta oli kaine mõistusega ametiühingutegelane, kes oskas propaganda vahelt vajaliku info välja sõeluda,» meenutas Halonen.

Halonen oli Eesti iseseisvudes Soome justiitsminister ning ta külastas 1990. aasta suvel Eestit.

Halone  pakkus Eestile iseseisvumiseks abi ilma Moskva heakskiiduta. Ta tegi ettepaneku, et Soome saadab oma asjatundjad Eestisse, et aidata seal luua uut põhiseadust. Eesti võttis selle abi vastu ning sellest said alguse ka Haloneni eesti keele õpingud.

«Meid soomeugrilasi on nii vähe ja selle tõttu tuleb kokku hoida,» tõdes Soome ekspresident.