Venemaa Föderatsiooni alaline esindaja Euroopa Liidu juures Vladimir Tšižov ütles usutluses BNSile, et Euroopa Liidul on tekkinud teatud mõttes sihtide kriis.
Vene diplomaat: Euroopa Liit on sihtide kriisis
«Võib öelda, et seoses viimaste kardinaalsete saavutustega eurolõimumisprotsessis, milleks olid laienemine ja Lissaboni lepe, jõudis EL ilmselt mingile platoole ning evitab nüüd saavutatud tulemusi. Käib tulemuste kapitalisatsioon. Mida aga ELil ei ole, see on uus grandioosne idee,» ütles Tšižov.
«Millest kõik algas - ühisturg, ühisraha, Schengen, laienemine, Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika. Need kõik on kvalitatiivsed muutused. Ja nüüd viimane - Lissaboni lepe. Aga mis edasi? Arvatavasti on see küsimus mingil etapil möödapääsmatu,» lausus ta ja lisas, et kui see faas venib pikale, hakkab nii mõnigi ELi tulevikus ilmselt kahtlema. «Mina isiklikult arvan, et selline idee võib tekkida. Mitte juhuslikult ei pöördunud ELi viimane ülemkogu 16. septembril väga perspektiivika teema juurde - ELi suhted strateegiliste partneritega. Vaatame, mis sellest välja tuleb.»
Tšižovi sõnul on aastakümneid kestnud eurolõimumisprotsess puutunud kokku tõsiste raskustega, kulgedes mõnikord käänulistel teedel, mõnikord käigu pealt evolutsioneerides. «Ainus, mida ta ei ole kunagi teinud, on tagasiminek. Kui rääkida ELi kaalust, rollist maailmas, siis suhtarvudes Aasia kasvavate majandustega hakkab ELi SKT isegi hoolimata ühenduse laienemisest paratamatult kahanema,» lausus ta.
Tema hinnangul on see igati loomulik, elades mitmepooluselises maailmas ja globaliseeruvas majanduses. «Kuid mis puutub eurotsoonisse, siis ma ei näe ette selle lagunemist, samuti nagu ka mitte Euroopa Liidu lagunemist, ehkki raskused tulevad,» ütles Venemaa alaline esindaja ELi juures BNSile.