/nginx/o/2015/05/29/4120559t1h9cd2.jpg)
Kunagise Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi fondi poliituurijate arvates ei ole Venemaa edasine areng ilma uue perestroikata võimalik.
Gorbatšovi fond: Venemaa vajab uut perestroikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihhail Gorbatšovi juhitava fondi arvates on Venemaal tekkinud samasugune sisekriis nagu oli kunagi Nõukogude Liidus, mille tõttu 1980. aastate keskpaigas käivitati riigi uuendusprogramm, edastab iltasanomat.fi.
Mihhail Gorbatšovi fond koostöös kodanikealgatuse komiteega andis välja raporti, milles seisab, et Venemaa areng on seiskumas ning ilma uue perestroikata ei ole võimalike edasi minna.
Poliitikauurijate sõnul vajab Venemaa poliitilist konkurentsi ja demokraatlikke hoobasid, mis võimaldaksid lõhkuda liigset võimu keskendumist keskvalitsusele ning paremat koostööd läänega.
Raporti kohaselt peaks Venemaa tagasi tooma «kaduma läinud demokraatia» ning uuenduste edasilükkamine vaid süvendab kriisi.
Uurijate arvates on praegusel kapitalistlikul Venemaal samad probleemid, mis kunagi olid kommunistlikul Nõukogude Liidul.
Need on näiteks riigivõimu paindumatus ja arenguvõimetus, majanduslik ja tehnoloogiline seisak. Samuti on näha võimude ja rahva vahel aina suurenevat lõhet.
Ekspertide arvates on ohtlikuks nüansiks ka Venemaa praegune välispoliitika, mis võib viia suhted läänega väga sügavasse kriisi.
Venemaal on perestroikal natuke halb maik, kuna vanameelsed süüdistavad perestroikat ja selle algatajat Mihhail Gorbatšovi Nõukogude Liidu lõhkumises.
Sellel teemal on sõna võtnud ka praegune Vene president Vladimir Putin, kelle arvates oli Nõukogude Liidu lagunemine 1990. aastate alguses suur geopoliitiline katastroof.
2014. aastal arutati Venemaa duumas, kas Gorbatšovi peaks Nõukogude Liidu lagunemise eest kriminaalkorras karistama. See ettepanek ei jõudnud kuigi kaugele.
Gorbatšovi fondi uurijate sõnul aitas perestroika kaasa sellele, et külma sõja aegne «raudne eesriie» langes ning mitmes riigis käivitusid demokraatlikud protsessid. Idabloki riikide ja lääne suhted soojenesid.
«Perestroika ei saanud alguse väljaspoolt, vaid riigi seest. Täpselt sama protsessi vajab Venemaa ka nüüd,» seisab raportis.
Venemaa juhte hoiatatakse, et demokraatlike normide ja protsesside hülgamine viib riigi aina sügavamasse kriisi.
Ei ole teada, mida Vladimir Putin arvab Gorbatšovi fondi uue perestroika ettepanekust.
Venemaal on samas küllalt palju vanameelseid, kelle arvates võib perestroika olla viimane asi, mida Venemaa vajab. Nende loogika kohaselt võib see kaasa tuua samasuguse riigi kokkuvarisemise, mis toimus Nõukogude Liiduga.
Mihhail Gorbbatšov sõnas raadiointervjuus, et Venemaa vajab uut perestroikat selle tõttu, et see ei tekita riigi lagunemist, vaid toob kaasa tugevnemise.