«Dombrovskis peab jätkama töötamist,» toob end ultraliberaaliks nimetav Läti tuntud ajakirjanik ja isemõtleja Maris Zanders näite selleaastasest valimisloosungist, mis lubab palju, aga samas ei midagi.
Läti valimisloosungid libisevad kriisist lennukalt mööda
1. oktoober 2010, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei eeldagi muud, ta peab töötama, ta pole pensionär, ta on noor mees,» arutleb Zanders valimisliidu Ühtsus põhiloosungi üle, mis viitab praeguse peaministri Valdis Dombrovskise senisele panusele riigi juhtimisse. «Ta võiks töötada näiteks õpetajana.»
Zanders toob näiteks ka Ainars Šlesersi parteiks kutsutava konservatiivse valimisliidu Hea Läti Eest plakateilt läbi jooksva sõna «cieti» ehk «tugevasti». «Nad kasutavad seda sõna iga kolme sekundi tagant. Ma saan aru, et selles parteis on palju keskealisi mehi ja neil on ilmselt seksuaaltervisega probleeme,» oletab Zanders. «Aga miks seda kogu aeg korratakse?»
Majandusest ei räägita
Läti korruptsiooniraporteid koostava mõttekoja Transparency International Delna poliitikaanalüütik Līga Stafecka tunnistab, et poliitreklaamid räägivad kõigest muust peale praegu tähtsaima teema ehk majanduse. «Keegi ei kasuta võimalust selgitada, mis juhtub pärast valimisi,» märgib ta. «Me teame, et tulevad uued kärped, aga me ei tea, kus.»
«Tavaliselt on meil olnud Vene-Läti lõhe. Läti parteid on hirmutanud, et valimistega tuleb Venemaa,» kirjeldab Stafecka, märkides, et viimastel omavalitsuste valimistel need enam hästi kaubaks ei läinud. Praegu venemeelseks peetava Koosmeele Keskusega Riia linnavõimu jagav Hea Läti Eest on näiteks otsustanud mängida uuele vastuolule ja võtnud kasutusele homovastased loosungid.
Stafecka sõnul sai kõik alguse päevalehe Diena kolmanda lehekülje rubriigist, milles küsitakse tuntud inimestelt, keda nad valivad. Kui homoliidu esindaja vastas, et tema valib Ühtsuse, ilmus Šlesersi bloki järgmises parteilehes halvustav artikkel pealkirjaga «Geid hääletavad Ühtsuse poolt» ning pärast seda on Hea Läti poliitikud homoteemat tõstatanud ka muudes debattides.
Mis puudutab venelaste küsimust, siis sel korral on Stafecka sõnul kujunenud olukord, kus ka paljud lätlased hääletavad tõenäoliselt Moskva-sõbraliku Koosmeele Keskuse poolt: «Uuringud näitavad, et nad on tänavu kindlad võitjad. Nad pole olnud võimul ja neil on tänavu väga hea kampaania.»
«Nende kampaania põhineb üsna lühikesel perioodil – Riia linnavalitsuses tegime seda ja seda ning me tahame seda ka riigi tasemel,» selgitab ta. «Nad on korraldanud üritusi, suure turismikampaania ning paari kuu eest langetasid otsuse, mida meie nimetame avaliku raha väärkasutamiseks. Sellega lubatakse mittetöötavatel pensionäridel kasutada ühistransporti tasuta.»
«Veel pool aastat tagasi öeldi, et olukord on nii halb, et piletihindu tuleb tõsta,» meenutab Stafecka. «Ja nüüd otse enne valimisi otsustasid nad lasta pensionäridel tasuta sõita. On teada, et pensionärid moodustavad suure osa valijaskonnast.»
Koosmeele Keskuse ridadesse kuuluv Riia venelasest linnapea Nils Ušakovs figureerib ka partei välireklaamidel koos valimisliidu peaministrikandidaadi Jānis Urbanovičsiga. Mis siis, et meer seimi ei kandideerigi. Stafecka ennustab, et segadusi võib põhjustada see, kui valijad lähevad Ušakovsi poolt hääletama, aga reklaamidel esinevat linnapead nimekirjas polegi.
Meie president – Putin
«Meie linnapea – Ušakovs, meie peaminister – Urbanovičs,» tsiteerib kampaanialoosungit Stafecka. «Tehti nalja: keegi kirjutas nende plakatile öö varjus juurde «Meie president – Putin».»
Delna analüütiku sõnul on Koosmeele Keskuse rahastamine ja sidemed alati kahtlusi tekitanud. Sellele juhtis tähelepanu ka eelmine Läti president Vaira Vīķe-Freiberga, kes hoiatas 2007. aasta presidendivalimiste ajal, et tal on infot, et Koosmeele Keskuse rahastajad ei pruugi olla väga lojaalsed Läti Vabariigile.
Nii Stafecka kui Riia Ida-Euroopa Poliitikauuringute Keskuse tegevdirektor Andis Kudors tunnistavad, et Vene raha mõjutab kindlasti Koosmeele Keskusele lähedal seisvaid venelaste mittetulundusühinguid. «See on legaalne, sest mittetulundusühingud võivad välistoetust saada, parteid aga mitte,» selgitab Kudors.
«On näiteks Kaasmaalaste Koordinatsiooni Nõukogu, mis on seotud Vene saatkonnaga,» märgib Kudors. Nõukokku kuulub poliitikuid nii mõõdukama Vene erakonnana tuntud Koosmeele Keskusest kui ka märksa šovinistlikumate avalduste poolest tuntud parteist Inimõiguste Eest Ühendatud Lätis.
Kohe pärast Koosmeele Keskuse rajamist selgus, et selle liidrid kohtuvad Moskva poliittehnoloogidega. «Võib-olla on need head suhted ja nad räägivad lihtsalt ilmast, aga ma kahtlen selles,» märgib Kudors.
«Ma arvan, et Kremlile oli hea, et nad said mõõduka poliitilise jõu, kellega siin koostööd teha,» lisab ta. «Inimõiguste Eest Lätis on päris agressiivne. Lätlased neid ei vali.»
Stafecka meenutab, kuidas mõne nädala eest käis Riias Moskva nüüdseks juba kukutatud linnapea Juri Lužkov. Koosmeele Keskuse linnapea korraldas talle niisuguse vastuvõtu, millesarnast pole Lätis tükk aega ühegi tuntud välismaise poliitiku puhul nähtud. «Oli väga kindel kontroll, isegi selle üle, millised ajakirjanikud võivad pressikonverentsil küsimusi küsida – ainult venemeelsetest väljaannetest,» ütleb Stafecka.
Kudors oletab, et osa lätlastest valib Koosmeele Keskust lihtsalt selleks, et näidata oma rahvusest poliitikuile, et nood pole olnud piisavalt head ega pidanud lubadusi.
«Üks põhjustest on minu arvates see, et meie poliitikud ei julge rääkida tõtt. Kui ma vaatan enne valimisi telešõusid poliitikutega, on mul häbi. Nad on õnnetud – kui inimene valetab, on ta õnnetu,» lisab Kudors.
«Poliitikutel peab olema julgust öelda, et näiteks sel perioodil ei saa me anda piisavalt raha kultuurile ja haridusele,» soovitab Kudors. «Näiteks kui küsitakse, kas järgmistel aastatel on kultuur prioriteediks, ütlevad kõik, et jah, see on nii tähtis ning me anname sellele nii palju raha. Aasta pärast inimesed näevad, et kultuur pole prioriteet. Kui küsitakse, kas nad usaldavad oma poliitikuid, siis nad ütlevad ei, sest nad teavad, et nad valetavad.»
Raha teatrile ei jätku
«Aga kui teil pole midagi süüa, siis tuleb kõigepealt osta süüa ja siis otsustada, kas te lähete teatrisse või mitte,» toob ta näite. «Mulle meeldib teater, aga kui ma olen olukorras, kus mul on 50 santiimi, siis ma ostan leiba. Selle väljaütlemine kriisi ajal on normaalne.»
Zandersi hinnangul elab Läti siiani paljudes aspektides samamoodi nagu enne kriisi ja kärpevõimalusi leidub jätkuvalt. «Loomulikult keegi ei lähe rahva juurde ega tunnista, et meil on haiglas liiga palju voodeid, me peame neid vähendama, sest haiglad pole sotsiaalasutused madala sissetulekuga inimestele või pensionäridele,» räägib ta. «Keegi ei lähe ülikoolidesse ega ütle, et neil on dubleerivaid õppekavu ja me liidame need.»
Kuigi valimiste võitjaks ennustavad nii Kudors kui Stafecka Koosmeele Keskust, peavad nad samas siiski tõenäoliseks, et peaministrikohal jätkab Dombrovskis Ühtsusest. Üheks viiteks selle kohta on president Valdis Zatlersi avaldused. Riigipea on avalikult välja öelnud, et pöördub palvega moodustada valitsus selle poole, kellest ta usub praeguste välispoliitiliste suundade jätkamist.
«See tähendab, et parem olukord on Ühtsusele. Tõenäoliselt tehakse esimene ettepanek Dombrovskisele,» selgitab Kudors. Kolmest erakonnast koosneva konservatiivse Ühtsuse liitlaseks jääb tõenäoliselt ka Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaale ja Vabadusele / LNNK.
Et need kaks ilmselt vajalikku parlamendienamust isekeskis kokku ei saa, on eeldatavasti kolmandaks partneriks praegugi valitsuses olev Roheliste ja Põllumeeste Liit, mille eesotsas on samuti oligarhina tuntud Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs.
«Rohelised ja talunikud on nagu kameeleonid. Keegi ei tea, mida nad teevad ja mis on nende seisukoht paljudes küsimustes,» muigab Kudors. «Nende programm nagu polegi päris programm.»
Hoolimata hägustest seisukohtadest on sellel liidul aga lojaalne valijaskond, kes praeguste prognooside järgi toob neile umbes kümme protsenti häältest.
Tõenäosuselt teise variandina analüütikute hinnangul on võimalik ka roheliste ja põllumeeste osalemine teises koalitsioonivariandis, mis moodustataks Koosmeele Keskuse ja Hea Läti Eest juhtimisel.
Läti valimised
• Läti parlamendivalimised toimuvad homme. Sajaliikmeline seim valitakse viies ringkonnas. Hääletusel on 13 nimekirja, mille seas on nii parteisid kui valimisliite.
• Läti valijad saavad anda hääle nii ainult ühele nimekirjale üldisemalt kui ka sealt omakorda ühele konkreetsele kandidaadile. Lisaks on valijail õigus anda miinushääli kõigile nende valitud nimekirja kandidaatidele, kelle parlamenti pääsemist nad soovivad välistada.
• Parteidest koosnevate valimisliitude puhul jääb ka võimalus, et pärast kohtade jaotuse selgumist eralduvad nad seimis taas omaette blokkideks. Viimaste küsitluste kohaselt ületavad viieprotsendilise valimiskünnise kõige tõenäolisemalt viis nimekirja – 2., 4., 5., 7. ja 11.
Läti 13 nimekirja
1. Par cilvēka tiesībām vienotā (PCTVL, Inimõiguste Eest Ühendatud Lätis).
2. Vienotība (Ühtsus). Koosneb kolmest parteist: Uus Aeg, Kodanike Liit ja Ühiskond Teistsuguse Poliitika Nimel
3. Ražots Latvijā (Lätis Tehtud).
4. Saskaņas Centrs (Koosmeele Keskus). Koosneb kolmest parteist: Koosmeel, Läti Sotsialistlik Erakond ja Daugavpilsi Linna Erakond.
5. Zaļo un Zemnieku savienība (Roheliste ja Talunike Liit). Koosneb kahest parteist: Läti Talunike Liidust ja Läti Rohelisest Erakonnast.
6. Par prezidentālu republiku (Presidentaalse Vabariigi Eest)
7. Par labu Latviju (Hea Läti Eest). Koosneb kolmest parteist: Rahvaerakond, Läti Esimene Partei / Läti Tee ja Hea Läti Eest.
8. ATBILDĪBA – sociāldemokrātiska politisko partiju apvienība (VASTUTUS – Parteide Sotsiaaldemokraatlik Liit).
9. Partija «Daugava – Latvijai» (Partei Daugava – Läti Eest).
10. Pēdējā partija (Viimane Partei).
11. Nacionālā apvienība «Visu Latvijai» – «Tēvzemei un Brīvībai/LNNK» (Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaale ja Vabadusele / LNNK). Koosneb parteidest Isamaale ja Vabadusele / LNNK ning Kõik Läti Eest!
12. Kristīgi demokrātiskā savienība (Kristlik-demokraatlik Liit).
13. Tautas kontrole (Rahvakontroll)