/nginx/o/2015/06/02/4134949t1h1c59.jpg)
Tšehhi ja Slovakkia valitsused süüdistavada Venemaad ajaloo võltsimises ja enda kasuks ümberkirjutamises pärast seda, kui Venemaa riigitelevisooni kanal Rossija 1 näitas dokumentaalfilmi «Varssavi pakt: deklassifitseeritud dokumendid», mis räägib 1968. aasta nõukogude invasioonist Tšehhoslovakkias.
23. mail eetris olnud filmis näidati, et nõukogude tankide sissetungiga hoiti Tšehhoslovakkias ära lääne toetatud riigipöördekatse, edastab BBC.
Tšehhi valitsus kutsus pärast seda Prahas resideeruva Vene suursaadiku vaibale ning Slovakkia valitsus esitas Venemaale dokumentaalifilmi kohta protestinoodi.
1968. aasta augustisündmused hävitasid reformiliikumise, mida tuntakse ajaloost kui Praha kevadet. Slovaki päritolu poliitik Alexander Dubček tahtis liberaliseerida Tšehhoslovakkias olnud kommunistlikku režiimi ja luua nii-öelda inimnäolise sotsialismi. Ta sai Tšehhoslovakkia kommunistliku partei juhiks 1968. aasta jaanuaris ning käivitas kohe reformid.
Nõukogude Liit ei nõustunud selle sammuga ning saatis Tšehhoslovakkiasse 2000 tanki ja 500 000 sõdurit, kelle seas oli ka Varssavi pakti teiste riikide sõdureid.
Nõukogude sõdurite ja tšehhide-slovakkide kokkupõrgetes hukkus üle 100 inimese ning Tšehhoslovakkia liberaliseerimisele tõmmati kriips peale.
Dokumentaalfilmis väideti, et nõukogude sõdurid ja tankid kaitsesid Tšehhoslovakkiat NATO eest. Filmis väideti, et NATO ja lääneriigid soovisid Tšehhoslovakkias viia läbi relvastatud riigipööret, mis taheti toime panna Praha kevadena tuntud tsiviilelanike ülestõusu abil. Tegelikult nimetatakse Praha kevadeks kogu sündmusteahelat ning relvastamata tsiviilisikud protestisid tänavatele toodud tankide vastu.
Filmis on ka tegelikke dokumentaalkaadreid 1968. aastast ning seal võtab sõna Nõukogude Liidu tollane kõrge sõjaväelane Juri Sinelšikov.
Tšehhi välisminister Lubomir Zaoralek kutsus Prahas resideeruva Venemaa suursaadiku Sergei Kiseljovi jutule nii dokumentaalfilmi kui ka selle pärast, et mitu Tšehhist pärit poliitikut on pandud Venemaa musta nimekirja, milles on kokku 89 Euroopa Liidu poliitikut, kes ei ole Venemaale teretulnud.
Slovakkia välisministeeriumi teatel on Vene dokumentaalfilm täis propagandavalesid ning ideoloogiaklišeesid. Veel rõhutati, et Venemaa võimud on varem 1968. aastal juhtunu pärast ametliku vabanduse esitanud.
Tšehholovakkias varises kommunism kokku 1989. aastal ning 1993. aastal jagunes riik kaheks – Tšehhimaaks ja Slovakkiaks.
Slovakkia valitsuse sõnul kahjustas nimetatud dokumentaalfilm Slovakkia ja Venemaa suhteid.
Filmiprobleem kerkis esile enne seda, kui peaks aset leidma kolmepoolne kohtumine Slovakkia peaministri Robert Fico, Venemaa presidendi Vladimir Putini ja peaministri Dmitri Medvedevi vahel.