/nginx/o/2008/10/08/81369t1h53f2.jpg)
Iga-aastast Nobeli-rallit alustati traditsiooniliselt füsioloogia- või meditsiinipreemiaga, mille pälvis briti füsioloog Robert Edwards.
Nobeli meditsiinipreemia pälvis lastetusega võitleja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi Karolinska instituudi Nobeli assamblee nimetas Nobeli meditsiinipreemia laureaadiks Edwarsi, keda Rootsi meedia pidas suursoosikuks juba enne otsuse teatavaks tegemist.
Karolinska instituut hindas kõrgelt Cambridge´i Ülikooli endise teadlase Edwardsi panust läbimurde saavutamisse kehavälises viljastamises, vahendas Reuters.
«Tema saavutused on teinud võimalikuks viljatuse – haigusseisundi, mis vaevab suurt osa inimkonnast, rohkem kui kümme protsenti kõikidest paaridest üle kogu maailma – ravimise,» seisis Karolinska Instituudi avalduses.
Esimene katseklaasilaps sündis Suurbritannias juba 1978. aastal ning nüüdseks elab kogu maailmas hinnanguliselt neli miljonit katseklaasilast.
Kehaväline viljastamine võimaldab ravida nii naisest kui ka mehest tingitud lastetust ning protseduur on Euroopas saanud väga populaarseks. Väidetavalt on koguni 1-3 protsenti Euroopa riikides sündinud vastsündinutest katseklaasilapsed.
Nobeli teaduspreemia rahaline väärtus on sel aastal 10 miljonit Rootsi krooni (ligi 17 miljonit Eesti krooni).