/nginx/o/2015/05/20/4086433t1hda4b.jpg)
Eestit väisanud ÜRO põgenikeagentuuri (UNHCR) Põhja- ja Baltimaade esindaja Markku Aikomus tervitas Euroopa Liidu poliitilist valmisolekut pagulasi ümberasustada kui progressiivset sammu ja innustas eestlasi abivajajaid vastu võtma.
ÜRO põgenikeagentuuri esindaja innustas eestlase abivajajaid vastu võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aikomus pidas põgenike ümberasustamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel õiglaseks sammuks, andes suure pagulaste kohalolekuga Lõuna-Euroopa riikidele nagu Kreeka ja Itaalia võimaluse arendada oma migratsioonitaristut ja võimaldada tulevastele asüülitaotlejatele paremaid elamistingimusi. Kindlasti peaksid massiimmigratsiooni kartvad inimesed teadma, et ümberasustamisele kuuluvad ainult pagulase staatusega isikud, majandusmigrantidele seda ei rakendata.
Aikomus kiitis Euroopa Liidu omapoolset initsiatiivi pagulasprobleemi lahendamisel. Tema sõnul on tunnetatav, et see on Euroopa Komisjoni jaoks üks võtmeküsimusi. Kõrge ametnik mainis ka tõika, et pagulaste vastuvõtmise määra peab lõplikult otsustama iga liikmesriik iseseisvalt.
Aikomus arutles, et tegelikult on üldine suund kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel ühine: pagulaste aitamist peetakse vajalikuks ja eetiliseks. Lahkhelid ilmnevad siis, kui on vaja otsustada, millisel määral ja kuidas neid aidata. Eesti on vähima asüülitaotlejate arvuga riik Euroopas. Aikomus juhtis tähelepanu ka sellele, et Eesti on piiririik ja kui kunagi peaks arvukalt pagulasi saabuma, tahaksime ka meie Euroopa Liidu poolset abi ja solidaarsust nendega tegelemisel.
Ta mainis, et ÜRO põgenikeagentuur teeb kriisikolletes pagulaste identifitserimiseks suurt tööd ja laiem üldsus ei paista seda mõistvat. Ideaalne variant oleks põgenikeagentuuri ja Euroopa Liidu pikaajaline sujuv koostöö, kus nemad esitavad andmestikku pagulaste kohta ja pakuvad omapoolseid lahendusi ning Euroopa Liit kujundab oma pagulaspoliitikat lähtudes humanistlikust eetikast ning võimalustest.
Maailma kriisikolded on põhjustanud olukorra, kus miljonid inimesed on pidanud kas riigisiseselt või –väliselt konfliktide eest põgenema. Süürias on hinnanguliselt 6,5 miljonit inimest sisepagulased ja miljonid Süüria pagulased on põgenenud naaberriikidesse. Nelja miljoni elanikuga Liibanonis moodustavad nad hinnanguliselt suisa 20% selle riigi rahvastikust. Üle kolme miljoni inimese on kodust põgenenud ja üle viiekümne tuhande inimese otsivad asüüli, neist paljud muidugi Euroopa Liitu.
Suureks probleemiallikaks on ka Vahemerd ületavad paadipõgenikud, keda oli eelmisel aastal umbes 220 000. Enamik neist reisivad pehmelt öeldes ebasanitaarsetes tingimustes ja ülevedu pakuvad salakaubavedajad. Mullu uppus Vahemerel 3500 põgenikku, sellel aastal on hukkunute arv juba peaaegu 2800. Kreeka ja Itaalia vetes tegutsevad merepäästeprogrammid Poseidon ja Triton saavad Euroopa Liidu poolt suure rahasüsti, nende eelarvet kolmekordistatakse ja nende geograafilist tegutsemisala laiendatakse.
ÜRO põgenikeagentuur on pakkunud välja omapoolse aastase pilootprogrammi põgenike ümberasustamiseks erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.