/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2013/10/22/2566668t1h7781.jpg)
Leedu seim hakkab arutama seaduseeelnõud, mis võimaldaks 2004. aastal esimese nüüdisaegse Euroopa riigipeana ametist tagandatud Leedu ekspresidendil Rolandas Paksasel uuesti Leedu valimistel kandideerida.
Tagandatud Leedu presidendi saaga jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seim hääletas täna selle üle, kas taolist põhiseadust muutvat eelnõud üldse lugemisele võtta. Selle poolt hääletas 93, vastu kolm ja erapooletuks jäi 18 saadikut, vahendas uudisteagentuur BNS hääletuse tulemusi.
Esialgu pole selge, millal seaduseelnõu parlamendis esimesele lugemisele jõuab. Jõustumiseks peab see läbima parlamendis kaks hääletust, mille vahele peab jääma vähemalt kolm kuud. Seaduse peab allkirjastama ka president.
Leedu valitsusliitu kuuluva erakonna Kord ja Õiglus Euroopa Parlamendi saadikust liider Paksas oli Leedu president aastatel 2003–2004, kuid ametis olles said talle osaks süüdistused kahtlastes sidemetes Venemaaga. Riigipead süüdistati selles, et ta andis tema valimiskampaaniat toetanud lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse.
2004. aasta algul alustas parlament Paksase tagandamist. Sama aasta 31. märtsil tunnistas konstitutsioonikohus Paksase põhiseaduse ja ametivande rikkumises süüdi. 6. aprillil taandas seim riigipea ametist, leides, et ta on süüdi Borissovi juhtumit puudutava salastatud uurimisinfo lekitamises, on sobimatult andnud Borissovile kodakondsuse ja sekkunud erastamistehingusse.
Paksase pöördus aga Euroopa inimõiguste kohtusse, leides, et tema Leedu valimistel kandideerimise keeld on vastuolus tema kodumaa põhiseaduse õigusriikluse põhimõttega. 2011. aastal kuulutaski kohus õigusvastaseks korra, mille järgi Leedus ametivannet rikkunud isik – president, parlamendiliige või kohtunik – enam valimistel kandideerida ei saa.
Leedus parlament hakkaski 2013. aastal arutama võimalusi põhiseaduse parandamiseks nii, et põhiseaduse või ametivande rikkumise tõttu ametist tagandatud või saadikumandaadi kaotanud isik saaks uuesti sellel ametikohal tööle asuda.
Parlament pöördus ka asja selgitamiseks põhiseaduskohtusse, mis keelas põhiseadusele viidates mullu Paksasel presidendiks pürgimise. Nii polegi seadusemuudatusi seni vastu võetud, mis tähendab, et Paksas ei ole saanud kandideerida lisaks presidendivalimistele ka Leedu parlamendivalimistel.
Küll aga pole keeld takistanud Paksasel kandideerida edukalt eurovalimistel. Alates 2009. aastast on ta Leedu saadik Euroopa Parlamendis.