Euroopa Parlamendis mälestati Balti riikides läbi viidud massiküüditamiste ohvreid

Massiküüditamiste ohvritele pühendatud mälestustseremoonia. Foto: Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami büroo

Massiküüditamiste ohvritele pühendatud mälestustseremoonia avas Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, kelle sõnul on 1941. aasta tragöödia osa Euroopa ühisest minevikupärandist. Kelam tänas arvukaid kolleege solidaarsuse ilmutamise eest Balti rahvaste tragöödiaga.

«Ligemale 50 000 tsiviilelaniku brutaalset küüditamist 74 aastat tagasi Eestist, Lätist ja Leedust võib õigusega pidada esimesteks inimsusevastasteks massikuritegudeks mida nõukogude kommunistlik režiim pani toime tänaste EL liikmesriikide territooriumil,» sõnas ta.

Kelami väitel olid 1941. aasta küüditamised 1939. aasta Molotov-Ribbentropi pakti vahetu tulemus. Juba kaks kuud pärast Balti riikide annekteerimist alustati Kremlis ettevalmistusi ulatuslikeks sotsiaalseteks puhastusteks.

«See, mis sündis juunis 1941 ei jäänud üksikjuhtumiks, vaid oli sissejuhatuseks järgnevale süsteemsele massiterrorile, mis kulmineerus 1949. aasta märtsiküüditamistega,» ütles Kelam.

Kõnega esines Euroopa Komisjoni lätlasest asepresident Valdis Dombrovskis, kelle sõnul on selline üritus ülimalt oluline teadvustamaks totalitaarse kommunismi kuritegusid teistele rahvastele.

Mälestusüritusel võtsid sõna Euroopa Rahvapartei fraktsiooni esimees Manfred Weber, Roheliste fraktsiooni juht Rebecca Harms, Rootsi, Sloveenia, Horvaatia, Saksa, Hollandi, Slovakkia jt teiste riikide eurosaadikud.

Mälestusüritus toimus traditsiooniliselt Euroopa Parlamendi külaliste sissekäiguala seinale paigutatud, nõukogude totalitarismi repressioone meenutava mälestustahvli ees, mille Balti riikide delegatsioonid 2006. aastal parlamendile kinkisid.

Tahvli algatajad olid üheksa aastat tagasi Tunne Kelam, Valdis Dombrovskis, Vytautas Landsbergis ning Briti konservatiiv Christopher Beazley.

Osalejad asetasid mälestustahvli jalamile lilli ning korraldasid leinaseisaku.