Eurogrupi juht Kreeka suhtes leebuda ei kavatse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkuleppe saavutamine on võimalik - juhul, kui Kreeka täidab võlausaldajate soovid, sõnas eurogrupi juht, Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem kõneluste kohta Kreekaga. Ta viibis täna kohtumisel meie rahandusminister Sven Sesteriga.
See on raske, aga võimalik, ütles ta kokkuleppe saavutamise võimalikkusest järgmisel nädalal.
«Praktiliselt ja tehniliselt jah. Ma ei tea, kas see on poliitiliselt võimalik,» ütles Hollandi rahandusminister. Ta ütles, et nende tegevuse aluseks on 20. veebruaril sõlmitud kokkulepe, mille tingimustele peab Kreeka enne vastama, kui saab viimase osa teisest abipaketist ehk 7,2 miljardit eurot kätte.
Ta ei osanud hinnata, kui tõenäoline kokkulepe järgmisel nädalal on. Kui ta kohtus eelmisel nädalal Kreeka peaminister Alexis Tsiprasega, jäid Dijsselbloemi sõnul lahtiseks mõned üksikud küsimused.
«Kui ma järgnevate päevade jooksul kuulasin arutlusi Kreeka parlamendis, siis olid kõik küsimused uuesti lahti. Kui me suudame uuesti minna üksikute küsimusteni, siis on kokkulepe võimalik,» ütles minister, lisades, et iga küsimuse uuesti arutamine on võimatu.
Samuti pole tema sõnul võimalik selline lahendus, et kreeklased ei saa enne kokkuleppe saavutamist lisaraha ega kolmandat abiprogrammi.
Möödunud nädalal jäid lauale veel mõned üksikud asjad – kui võlausaldajad soovivad näiteks madalaima käibemaksumäära kaotamist, siis Tsipras soovis seda alles jätta. Samuti erinesid ta mõtted pensionireformide osas.
«Me olime nõus seni, kuni Kreeka suudab selleks raha leida,» selgitas Dijsselbloem. Ta selgitas, et ilma tõsise soovita ei tule ka Kreeka kokkulepet.
Ent progress kõnelustelt on Dijsselbloemi sõnul olnud vähene. Ning reaalmajandus samal ajal kukub, olles halvemas seisus kui aasta tagasi.
Ta ütles, et eurogrupi juhina on tema ülesanne hoida kõik riigid euroalas. Kreeka lahkumine oleks neile traagiline ning sellel oleksid ka negatiivsed riskid Euroopale – kuigi mõned hindavad neid vähem tõsiseks kui veel mõned aastad tagasi.
«Aga seal on riskid. Ja me peame neid vältima – kui me suudame,» ütles Dijsselbloem. Ta ütles, et tema eesmärk on siiski kokkulepe saavutada.