/nginx/o/2008/10/08/81369t1h53f2.jpg)
Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia otsustas maineka Nobeli füüsikapreemia anda seni kõige õhema materjali ehk grafeeni arendamise eest.
Nobeli füüsikapreemia pälvisid materjaliteadlased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maineka autasu pälvisid Manchesteri ülikooli teadlased Andre Geim ja Konstantin Novosjolov, kes avastasid ühest süsinikaatomite kihist koosneva materjali ühes Manchesteri laboris.
Hüpoteetilise materjalina oli grafeeni juba aastakümneid uuritud. Venemaal Sotšis sündinud, kuid Hollandi kodakondsust omav Geim ja Venemaa ja Briti kodakondusega Novosjolov olid esimesed, kes suutsid terasest 200 korda tugevama ja üliõhukese materjali elektrilisi omadusi mõõta.
Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia hinnangul näitasid teadlased, et vaid ühest aatomikihi paksusest sünikaatomite võrgustikust koosneval materjalil on erilised omadused, mis on kvantfüüsika seisukohalt väga olulised, vahendas uudisteagentuur AFP.
«Mul läheb suurepäraselt, ma magasin hästi. Ma ei oodanud sel aastal Nobeli preemiat,» tunnistas Geim, kelle sõnul preemia tema päevakava ei muuda, kirjutas BBC.
2004. aastal avaldasid Geim ja Novosjolov teadusajakirjas Science oma uurimistöö tulemused. Tavalise kleeplindi abil õnnestus neil grafiidist eraldada ainsast aatomikihist koosnev grafeen, mille tükikesed kandsid nad ränialusele, mis oli kaetud sobiva paksusega ränioksiidiga. Interferentsefekti tõttu nägid teadlased, et grafeen koosnev ainult ühest aatomikihist.
Grafeeni peetakse tulevikuaineks, mis võiks asendada mikroelektroonikas laialdaselt kasutusel oleva räni, kuna grafeeni laengukandjate liikuvus ületab räni vastavaid näitajaid. Näiteks võidakse grafeeni abil valmistada kiiremaid arvuteid.
1901. aastast välja antava preemia suurus on 10 miljonit Rootsi krooni (ligi 17 miljonit Eesti krooni). Lisaks saavad laureaadid kuldse medali ja aukirja.