Läti «Sarvedega kuradi» sissesõidukeeld Eestisse enam ei kehti

Vladimir Linderman

FOTO: SCANPIX

Läti Ādaži sõjaväebaasis üleeile toimunud intsidendi korraldamise eest vastutuse võtnud rühmituse Teine Venemaa ühe liidri Vladimir Lindermani sissesõidukeeld Eestisse enam ei kehti.

Siseministeeriumi sissesõidukeelu registris Lindermani nime enam ei ole. Seda, et Lindermani sissesõidukeeld enam ei kehti, kinnitati Postimehele ka siseministeeriumist. Ministeerium ei täpsustanud isikuandmete kaitsele viidates kui kaua Lindermani sissesõidukeeld kehtis ja millal see tühistati.

Linderman on vähemalt kahel korral katsel siseneda Eestisse piirilt tagasi saadetud. Nii 2008. aasta oktoobris kui ka järgimise aasta augustis püüdis Linderman Eestisse siseneda Soome kaudu, kuid saadeti tagasi. Lindermani enda väitel kehtestasid Eesti võimud talle sissesõidukeelu 2002. aastal. Teada on ka, et Lindermani sisenemiskeeld kehtis vähemalt 2012. aastani.

Eesti kaitsepolitsei 2002. aasta raportis kirjutati Lindermanist seoses Vene natsionaalbolševike katsetega luua Eestisse oma haru. «Samuti on Kaitsepolitseiamet oma aktiivse vastutegevusega nurjanud Natsionaalbolševistliku Partei katsed luua Eestisse oma allorganisatsiooni. Eestisse püüab NBP laieneda eelkõige Läti organisatsiooni kaudu, kus NBP aktiivsed toetajad on koondunud mittetulundusühingusse «Pobeda», mille liidriks on praegu Venemaal redutav Vladimir Linderman,» kirjutati raportis.

«Seoses Eesti integreerumisega NATO-sse ja Euroopa Liitu ühelt poolt ning Natsionaalbolševistliku partei aktiviseerumise ja radikaliseerumisega teiselt poolt prognoosib Kaitsepolitseiamet nii Eesti jätkuvat püsimist NBP «huviorbiidis» kui ka jätkuvaid Eesti-vastaseid aktsioone. Natsionaalbolševistlik Partei kui organisatsioon kujutab endast aga jätkuvalt ohtu mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi avalikule korrale,» lisati raportis.

Linderman on olnud Läti ühiskonna lõhestajaks aastaid. «Mul on sarvedega kuradi maine, kes tahab läti rahva ja keele puruks rebida,» tunnistas Linderman 2013. aastal, rõhutades, et võitleb Läti riigi ebaõigluse vastu. Peamiselt ongi Linderman, tuntud ka pseudonüümi Abel järgi, tähelepanu pälvinud Lätis elavatele muulastele kodakondsust ja vene keelele riigikeele staatust nõudes.

1958. aastal Riias sündinud Linderman, kes räägib heas läti keeles, kuid kellel puudub Läti kodakondsus, on teinud ka äärmuslikke avaldusi. Näiteks 2001. aastal, kui Lätis toimus kohtuprotsess end Riia kiriku tornis õhku lasta ähvardanud vene natsionaalbolševike üle, teatas ta, et Lätis hakkab voolama veremeri.

Aastate jooksul on ta olnud seotud muu hulgas selliste rühmitustega nagu Mittekodanike Kongress, 13. Jaanuari Liikumine, Lindermani Partei, Rodnoi Jazõk, Pobeda ja Emakeele Eest. Praegu kuulub ta Vene natsionaalbolševike liikumisse Teine Venemaa.

Sama rühmitus võttis vastutuse ka üleeile Ādažis toimunud intsidendi korraldamise eest. Ametliku info järgi pidasid sõjaväebaasi valvurid baasi territooriumil kinni kaks redeli abil sõjaväebaasi ümbritseva tara ületanud Vene kodanikku, kellel oli kaasas väike Vene lipp ja ingliskeelsed lendlehed. Mehed anti üle õiguskaitseorganitele ning nüüd uurib juhtunut riigivastase kuriteona Läti julgeolekupolitsei.

Teise Venemaa väitel tõmbasid kaks nende liiget baasis maha seal lehvinud USA lipu, asendasid selle Georgi lindi värvides lipuga ning said segamatult liikuda kuni baasi peakorterini, kus nad lõpuks kinni peeti. Lindermani teatel olid sissetungijaiks kaks Voroneži taustaga meest Aleksandr Kurkin ja Andrei Popko.  

Kuigi Läti julgeolekupolitsei on Lindermani arvanud äärmuslaste hulka ning tema üle on korduvalt kohut mõistetud, pole kunagi suudetud kohtus tõestada, et tema tegevust rahastab Venemaa.

Tagasi üles