Leedu: raskerelvastuse toomine on osa USA julgeolekuprogrammist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA sõdur. Tema taga Bradleyd üles rivistatud.
USA sõdur. Tema taga Bradleyd üles rivistatud. Foto: SCANPIX

USA kava tuua Ida-Euroopasse raskerelvastust on osa Ühendriikide kongressis heakskiidetud programmist tugevdada Euroopa julgeolekut, kommenteeris Leedu välisminister Linas Linkevičius The New York Timesis ilmunud artiklit.

Linkevičiuse sõnul ootab ta veel ametlikku teadet lahingtankide, jalaväe lahingmasinate ja muu raskerelvastuse toomise kohta.

«USA kongress kiitis heaks ühe miljardi dollari suuruse toetusprogrammi Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele,» sõnas minister.

«Ka Leedule on eraldatud väga spetsiifiline summa. See on see, mis meil praegu on - Leedus treeningul viibivate sõdurite rotatsioon - ning teatav tehnika ja relvastus saadetakse lisaks,» ütles Linkevičius.

«Kuna allikaks on ajaleht, siis ma ei kommenteeri. Kui meil on ametlikud allikad, võime konkreetsemalt rääkida. Kuid tegemist on spetsiifiliste plaanidega, mis viiakse läbi Euroopa julgeoleku tugevdamise programmi kontekstis,» lisas ta.

Linkevičiuse sõnul parandavad USA sellised sammud märkimisväärselt regiooni, eriti Leedu julgeolekut. Ta kinnitas, et Washington kaalub relvastuse paigutamist kõikidesse Balti riikidesse ning ka kõikidesse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, teiste seas Ungarisse, Rumeeniasse ja Bulgaariasse.

Linkevičius rõhutas samas, et tegemist ei ole agressiivse suhtumise näitamisega Venemaa või teiste riikide suhtes, vaid ainult julgeoleku suurendamisega.

«See on väga tähtis sõnum leedu rahvale ning tegelikult kogu maailmale,» lisas ta.

USA on valmis heidutuseesmärgil tooma Balti ja Ida-Euroopa riikidesse lahingtanke, jalaväe lahingumasinaid ja muud raskerelvastust ligikaudu 5000 Ühendriikide sõjaväelase jaoks, kirjutas New York Times laupäeval viitega USA ja liitlaste ametnikele.

Pentagoni ettepanek nõuab kaitseminister Ashton B. Carteri ja presidendi heakskiitu. Võimalikud on ka poliitilised takistused, kuna võimalik samm on tekitanud muret Venemaa võimaliku reaktsiooni suhtes.

Ettepanekuga kursis olevad anonüümsust palunud kõrged ametnikud ütlesid, et tõenäoline on heakskiit enne sel kuul Brüsselis toimuvat NATO kaitseministrite kohtumist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles