Immigratsiooniteema tungib USA vabariiklaste presidendikampaaniasse

Ladina-Ameerika migrandid teel USAsse Foto: SCANPIX

Kui endine Florida kuberner Jeb Bush esmaspäeval Miamis USA presidendiks kandideerimise otsuse ametlikult teatavaks tegi, et kavatsenud ta immigratsioonist rääkida, kuid oli meeleavaldajate survel sunnitud seda tegema

Juhtum viitab, et lahkhelisid põhjustav immigratsiooniteema võib hakata varjutama vabariiklaste 2016. aasta presidendikampaaniat.

Bush tutvustas parajasti rahvale oma perekonnaliikmeid, kui illegaalsetele sisserändajatele kodakondsuse andmist nõudvad protestijad kisa tõstsid. Meeleavaldajad kandsid kollaseid särke kirjaga «Õiguslikust staatusest ei piisa».

«Lihtsalt, et sõbrad teaksid,» ütles Bush kollastes särkides noorukitele osutades, «Ühendriikide järgmine president võtab vastu sisulise immigratsioonireformi, et see saaks lahenduse.»

Kampaanias president Barack Obamale järglase leidmiseks tuleb neljal demokraadil ja tosinal vabariiklasel käsitleda teemasid nagu majanduse taastamine, kaubandus, tervishoiureform, võitlus islamiäärmuslastega, rääkimata mitmetest sotsiaalküsimustest.

Probleem, mida teha rohkem kui 11 miljoni USA-s elava dokumentideta inimesega, on hakanud tõusma poliitilise debati keskmesse.

Immigratsiooniteema tõuseb 2016. aasta võidujooksus tugevalt esile, ennustas senaator Lindsey Graham juuni algul kampaaniat käivitades.

«Kui me ei pööra tähelepanu probleemidele hispaaniakeelse kogukonnaga, ei ole meil lootust võita,» ütles ta teisipäeval ja lisas, et selle valdkonna kõige teravam probleem on immigratsioon.

Mõned vabariiklaste kandidaadid soovivad olemasolevate seaduste jõulisemat täitmist, teised nagu Bush pooldavad illegaalsete immigrantide legaliseerimist, kui nad ei ole kurjategijad, õpivad ära inglise keele, neil on töö ja nad maksavad makse.

2012. aasta presidendivalimistel vabariiklaste kandidaadina võistelnud Mitt Romney leidis, et illegaalsete immigrantide elu tuleks muuta Ühendriikides nii raskeks, et nad riigist vabatahtlikult lahkuksid. Hiljem muutis ta oma seisukohta, kui selgus, et hispaaniakeelsed valijad ei toeta vabariiklasi.

Sestpeale on Washingtonis püütud immigratsiooniprobleemile lahendust leida, kuid seni tulutult. 2013. aastal koostasid vabariiklased ja demokraadid reformieelnõu, mis pakkunuks miljonitele sisserändajatele teed kodakondsuseni, tugevdanuks piirijulgeolekut ja korraldanuks ümber tööviisade süsteemi.

Senat võttis eelnõu vastu, kuid esindajatekotta jäi see kinni. Kongressi saamatusest ärritunud Obama andis seepeale välja mitu määrust, mis katsevad miljoneid immigrante väljasaatmise eest. See samm aga vihastas vabariiklasi.

Teravad lahkhelid on ses küsimuses esile kerkinud ka vabariiklaste leeris.

Kaks nurjunud immigratsioonieelnõu koostajat - Lindsey Graham ja Marco Rubio - pürib presidendikandidaadiks. Konservatiiv Ted Cruz kirub Obama «amnestiat» ja nõuab keskendumist piiri kindlustamisele.

Endine Texase kuberner Rick Perry tunnistab, et 11 miljoni inimese väljasaatmine ei ole reaalne ning väidab, et esmatähtis on piir.

Demokraatide esinumber Hillary Clinton pooldab kodakondsuse teed, tema peamine võistleja, sõltumatu senaator Bernie Sanders ei ole oma immigratsiooniplatvormi veel reetnud.

Teisipäeval võistlustulle astunud kinnisvaramagnaat Donald Trump pakkus välja oma lahenduse: «Ma ehitan meie lõunapiirile suure-suure müüri. Ja ma panen Mehhiko selle müüri eest maksma.»